Kuidas eristada südameatakki paanikahäirest?
Südameinfarktil ja paanikahool on sarnased sümptomid: düskomfort või valu rinnus, higistamine, kihelus, sagenenud hingamine, iiveldus. Asjaolu, et südamelihase infarkt võib provotseerida paanikahoogu, ainult süvendab segasust. Vaatamata näiliselt sarnasele sümptomaatikale, neid kahte saab eristada üks teisest. Meie artikkel aitab Teid selles. Südame probleemide korral, tekkivat vali rinnus inimesed kirjeldavad kui ängistavat, suruvat ja põletavat. Valu […]
Tulekahjus kannatanute käsitlemine
Mis ohustab inimest kõige enam tulekahju korral? Tulekahjus lõksu jäänud ohvrite surm vingugaasimürgistustest on kaks korda tõenäosem, kui surm termiliste põletuste tagajärjel. Harva leitakse ohvreid põlenud ruumis, sagedamini selle lähedal, eemal, seal, kus neid oli tabanud raske ja mürgine suits. Suits on segatud kuuma auruga ja põhjustab hüpoksiat, see kahjustab hingamisteede kõiki osi.
Veeohutus
Kallid lugejad! Seoses rannahooaja avamisega ning viimasel ajal vees juhtunud õnnetustega, näeme põhjust rääkida veel kord veeohutusest. Pakume lugemiseks intervjuud MTÜ Selts Eesti Vetelpääste juhiga. Gert Teder selgitab kõige sagedamini tekkivaid probleeme rannas ja vees ning juhib tähelepanu veeohutusele. OÜ Tervishoiu Akadeemia koos Eesti Vetelpääste Seltsiga soovivad teile ilusat ja OHUTUD suve!
Mumps
Mumps ehk epideemiline parotiit on viiruslik nakkushaigus, ehk siis mumpsiviiruse poolt tekitatav kiiresti ja laialdaselt leviv kõrvasüljenäärmepõletik. Haigus algab paaripäevase palavikuga koos peavalu ja lihasvaludega, millele järgneb süljenäärmete paistetus ühe- või mõlemapoolselt (paistetus esineb ainult pooltel haigestunutest). Mumpsi inkubatsiooniaeg (ehk ajavahemik nakatumise ja haiguse tunnuste tekkimise vahel) on 12-25 päeva, tavaliselt 16-18 päeva. Mumpsihaige on […]
Punetised
Punetised on kergekujuline viiruslik lööbe ja palavikuga kulgev nakkushaigus. Haigust on kirjeldatud ka kui „kolme-päeva leetreid“, viidates sellega sarnasusele leetritega, kuid leetritest lühemale kestusele. Sümptomiteks on 2-3 päeva püsiv hele punane tihedalt väiksetäpiline lööve, mis algab näolt ja levib üle keha ning väike palavik. Vanematel lastel ja täiskasvanutel võivad esineda ka külmetuse sarnased sümptomid ning […]
Leetrid
Leetrid on äge hingamisteede haigus, mille tekitajaks on Morbilli-nimeline viirus. Haigusele on iseloomulik kõrge palavik (40 kraadi) koos halva enesetundega, valusa kurgu, köha, nohu ja konjunktiviidiga (silma sidekesta põletik, sümptomiks punased vesitsevad simad), Kopliki laigud (seletus piltide juures) põskede sisepinnal limaskestal (tekivad enamasti teisel haiguspäeval, juba enne nahalöövet) ja nende sümptomite tekkimise järgselt ka leetritele […]
Sarlakid
Haigus on nimetuse saanud sarlak-punasest lööbest, mis on omane sellele haigusele. Põhilisteks haiguse tunnusteks on väga valulik punane kurk ja iseloomulik lööve. Sarlakite tüsistused on ohtlikumad kui haigus ise, seetõttu vajab haigus kohest ravi. Sarlakite tekitajaks on bakter A-grupi streptokokkide hulgast. A-grupi streptokokke leidub inimese kurgus ja nahal, ning nad põhjustavad erinevaid haigusi, alates neelupõletikust […]
Tuulerõuged
Tuulerõugete tekitajaks on viirus Varicella zoster. Haigus on kõrge kontagioossusega ehk siis väga nakkav. Haigus levib õhu kaudu aevastamise ja köhimise teel, samuti mõnikord tuulerõugevilli vedeliku kaudu. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võib nakatuda nende inimeste kaudu, kes põevad vöötohatist (neil on ühine tekitaja – Varicella […]
LÄKAKÖHA
Lapse sündides ei anta lapsega kaasa kasutusjuhendit või manuaali, kust võiks näpuga järge ajades kõigele vastuse leida. Antud artiklite sarjas hakkame käsitlema lastel sageli esinevaid meditsiinilisi seisundeid, mis on vanematele olnud probleemiks ja tõstatanud mitmeid küsimusi. Kõigile küsimustele on tegelikult vastused olemas ja raamatutest/internetist leitavad, kuid ju nad on olnud raskelt mõistetavad või liiga […]
Spordivigastused
Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised jt) mõju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub ehitust kudede tasandil ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad – 70% kõikest […]