Lapse sündides ei anta lapsega kaasa kasutusjuhendit või manuaali, kust võiks näpuga järge ajades kõigele vastuse leida. Antud artiklite sarjas hakkame käsitlema lastel sageli esinevaid meditsiinilisi seisundeid, mis on vanematele olnud probleemiks ja tõstatanud mitmeid küsimusi. Kõigile küsimustele on tegelikult vastused olemas ja raamatutest/internetist leitavad, kuid ju nad on olnud raskelt mõistetavad või liiga keerulised, et ikka ja jälle esitatakse samu küsimusi. Artiklite koostamisel on kasutatud ainult meditsiinilist ja võimalikult kaasaegset kirjandust. Parema arusaamise huvides on meditsiiniline sõnavara asendatud paremini arusaadava mitte-meditsiinilise, mõnikord ka nö “rahvapärase” sõnavaraga. Tagasiside on oodatud, et saaksime jooksvalt artikleid täiendada.
Esimene haigus millest tahaks rääkida – LÄKAKÖHA
Läkaköha on Bordetella pertussise nimelise bakteri poolt tekitatav hingamisteede haigus. Haigus on kõrge kontagioossusega ehk väga nakkav. Levib ühelt inimeselt teisele – haige inimese köhimise ja aevastamise ajal vabanevad bakterid hingatakse teise inimese poolt sisse. Läkaköha baktereid võivad levitada ka inimesed, kel puuduvad haiguse tunnused ning kes ise ei pruugi teada, et nad on nakatunud (neid nimetatakse nakkuskandjateks). Haige inimene on väga nakkusohtlik alates haigestumise algusest (kui veel köhahoogusid pole) ja veel kaks-kolm nädalat peale köhahoogude teket. Haigestuda võivad nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Haigestumine toimub tavaliselt 5-10 päeva pärast nakatumist (mõnikord kuni kolme nädala pärast). Haiguse algus on tavalise külmetuse sümptomitega (nohu, köha, väike palavik), kuid siis muutub köha väga tugevaks või tekib köhimine hoogudena. Läkaköha korral on köhahoo ajal raskusi sissehingamisega, kui lõpuks see õnnestub, siis kaasneb sellega kõõksuv heli (siit ka inglise keelne haiguse nimetus „whooping cough“). Kõõksuv õhu sissetõmbamine on rohkem omane lastele kui täiskasvanutele. Selline köhahoog on väga väsitav ja võib esile kutsuda ka oksendamise.
Hear how the cough may sound (http://www.cdc.gov/pertussis/materials/everyone.html#pertussis-sounds)
Tugevad köhahood võivad jätkuda ja korduda mitmete nädalate vältel (6 – 10 nädalat). Imikutel (alla aastastel lastel) võivad köhahoogude asemel olla hingamises hoopiski pausid; imiku jaoks on läkaköha ohtlik haigus. Mitte igal läkaköha-haigel pole köha hoogudena või kõõksuvat köhajärgset sissehingamist!
Köhahoogude vahepeal tunneb haige end suhteliselt hästi ja peaaegu tervena. Hood on sagedamini öösiti. Paranemine läkaköhast on aeglane: hood küll harvenevad ja muutuvad kergemaks, kuid võivad jätkuda nädalaid. Köhahood võivad taastekkida veel kuid peale läkaköha algust, kui uuesti külmetutakse ja jäädakse haigeks.
Vaktsineerimine hoiab ära nakatumise, kuid mitte 100%; siiski on haigus kergem nendel, kes on vaktsineeritud. Eluaegset immuunsust ei teki läkaköha põdemise ega ka vaktsineerimise järgselt ning läkaköha võib elu jooksul põdeda korduvalt. Klassikaline läkaköha esineb kõige sagedamini vaktsineerimata lastel. Vaktsineeritud lastel, imikutel, noorukitel ja täiskasvanutel võib läkaköha kulgeda vähemate sümptomitega, esineda hoopiski pikaajalise köhana või hingamispausidena (imikutel).
Tüsistused (kopsude ja aju kahjustused) võivad olla rasked, mõnikord eluohtlikud, seetõttu tasub vaktsineerida, eriti väikelapsi. Suuremate laste ja täiskasvanute tüsistused on sageli tingitud tugevast köhast endast, nendeks on nt roidemurrud või teadvusekaotus.
Läkaköha diagnoosimine võib olla raskendatud, sest sarnast haiguspilti võivad anda ka teised hingamisteede haigused. Laboratoorselt saab läkaköha diagnoosida Bordetella pertussise DNA analüüsiga ninakaapest haiguse alguses; samuti saab verest määrata läkaköha spetsiifilisi antikehi, mis tekivad 2–4 nädalaga. Antikehad tekivad nii läkaköha infektsiooni kui ka läkaköha vaktsineerimise järgselt.
http://www.cdc.gov/pertussis/ Page last updated: December 1, 2014
http://primarychildrenshospitalblog.org/2012/07/17/its-not-normal-to-be-coughing/ Pildi allikas