Metsast tuleks korjata ainult teada-tuntud seeni ning jätta kõik vähegi kahtlased seened võtmata. Toidu valmistamiseks tundmatu seente valmistamine võib olla eluohtlik. Eestis on teada vähemalt 200 mürgist või tõsise mürgisuse kahtlusega suurseeneliiki. Surmavalt mürgised liigid on valge kärbseseen, roheline kärbseseen,…
Äge kõhuvalu on suhteliselt sage meditsiiniline probleem, mille tõttu haigestunu võib vajada arsti abi, kiiret diagnoosi ja ravi. Üldiselt kui tugev äge valu esineb eelnevalt tervel inimesel vähemalt 6 tundi võib arvestada kirurgilise vahelesegamise vajadusega. Tegemist võib olla pimesoole põletikuga…
Võõrkeha hingamisteedes Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Võõrkeha hingamisteedes kutsub esile kaitsereaktsioonina tugeva köhahoo. Kui võõrkeha ei välju võivad hakata ohvrid hingeldama ja…
Verejooks on elupuhune vere väljumine vereteedest ehk vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Verejooksu võib jaotada: • väline verejooks – veri voolab väliskeskkonda, • sisemine – veri…
Päikesepiste Päikesepiste ja ülekuumenemise oht on kõige suurem tingimustes, kus õhk ei liigu või on õhu liikumine minimaalne. Keha kogub endasse kuumust ning jahutusmehhanism lakkab toimimast. Kui kergema ülekuumenemise korral püüab organism end jahutada higistamise abil, siis päikesepiste korral lülitub…
Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Normaalseteks veresuhkru väärtusteks (tühja kõhuga!) loetakse 3,5 – 5,5 mmol Eristatakse I. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja II. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti.…
Palavik Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja alati ravida. Palaviku tõustes hävivad haigustekitajad ja nende mürgid organismis kiiremini, sest palavik aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist. Palavikuks loetakse kehatemperatuuri üle 38°C. Enamasti on palaviku põhjuseks iseenesest mööduv…
Liigeste vigastused Vigastused jagunevad kaheks. Esmased, tekivad stressi vahetul tagajärjel: Väline põhjus Äkiline kokkupuude teise inimesega või esemega Ootamatu löök Löök või surve liiklusvahendilt Kukkumine Ümbritseva keskkonna toime Sisemine põhjus Organismi ülekoormus Teisesed vigastused, mis võivad olla tingitud varasemast…
Kõhulahtisus ehk diarröa Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega. Kõhulahtisus võib olla paljude haiguste üheks sümptomiks. Kõhulahtisust võivad põhjustada viirused, bakterid või…
Peavalu on laialt levinud terviseprobleem Peavalu on probleem, mida on tundunud üheksa inimest kümnest. On väga vähe inimesi, kellel mitte kunagi ei ole pea valutanud. Migreen on kõige sagedasem neuroloogiline haigus, mis alandab olulisel määral inimeste elukvaliteeti (WHO – World…