Allergiahaigused on viimastel aastatel märkimisväärselt sagenenud. Allergia tekkimisel on oluline geneetiline (astma, ekseem, heinapalavik). Õietolmuallergia rahvapäevane nimetus on heinapalvik. Allergiasümptomite esinemisel on tõenäosemad ka sagedasemad ja elukvaliteeti häirivad peavalud. Paljudes uuringutes on leitud, et allergiahaigusi esineb harvemini lastel, kes on…
Insult Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. Insult on raskete tagajärgedega, rasket invaliidsust põhjustav haigus ning võib olla surmav. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka…
Kõrgvererõhktõbi on kurikaval Praegu on arenenud ühiskonna üks suurimaid terviseprobleeme kõrgevererõhktõbi. Kõik prognoosid ütlevad, et ka tulevikus esineb südame ja veresoonkonna haigusi järjest enam. Mis seda põhjustab? Kui palju saab inimene ise riskide vähendamisele kaasa aidata? Kõrge vererõhk tekib enamasti…
Ärevushäire – uus moehaigus või tõsine tervisehäda? Elutempo kasvades kasutavad ja väärtustavad inimesed üha enam aju ratsionaliseerimise võimet. Emotsioonid pole aga kuhugi kadunud ja need leiavad väljapääsu keha kaudu, kui seda vähegi võimaldatakse. Seda võib märgata näiteks laste peal,…
Südamelihase infarkt Haiguse olemus Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned – pärgarterid. Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse tõttu. Arteri lõpliku sulguse põhjustab verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Mis…
Mida teha, et kõhugripp ei halvaks kogu pere? Kuna kõhuviirused levivad väga kiiresti ja on eriti nakkavad, levides suurtes kollektiivides kulutulena, võib kergesti juhtuda, et kõhugrippi nakatuvad korraga nii lapsed kui vanemad. Nii juhtus Katil (perekonnanimi toimetajale…
Gripp – hooajaline nuhtlus! Igal aastal jõuab kätte aeg, mil erinevad gripiliigid on liikvel, nakatavad inimesi ning tekitavad vahel asjakohast, kuid enamjaolt asjatut paanikat. Kuigi tihti on targem karta kui kahetseda, on eestlaste jaoks gripist loodud hullem mulje kui peaks.…
Minestusel ja teadvusetusel on suur vahe! Minestamine võib tulla mitmetest teguritest, näiteks õhupuudusest või hirmust, kuid pealtnäha põhjuseta teadvusekadu võib viidata tõsisele haigusele. Seetõttu tuleb igasse teadvuse kaotanud inimesse suhtuda ülima tõsidusega, andes kiirelt esmaabi. Paljud inimesed on vähemalt korra…
Talvisel ajal on peatraumade oht võrreldes muude aastaaegadega tunduvalt suurem. Libedaga esineb kukkumisi tihti, lisaks varitseb tänaval kõndides jalakäijaid ka lisaoht – muidu ohutud majaääred muutuvad ohtlikuks, kui katustelt hakkavad alla kukkuma nii lume-kui jääkamakad, mis võivad tekitada nii kergemaid…
Lokaalne külmumine ja üldine alajahtumine on talvisel ajal suureks ohuks! Praegusel aastaajal on välistemperatuurid madalad ning nii alajahtumine kui ka lokaalne külmumine on kiired tulema. Selleks, et osata paremini kaitsta end ja oma kaaslasi ning vajadusel kiiresti esmaabi anda, selgitame…