Gripp

Gripp –  hooajaline nuhtlus!
Igal aastal jõuab kätte aeg, mil erinevad gripiliigid on liikvel, nakatavad inimesi ning tekitavad vahel asjakohast, kuid enamjaolt asjatut paanikat. Kuigi tihti on targem karta kui kahetseda, on eestlaste jaoks gripist loodud hullem mulje kui peaks.
Gripihooaeg on igal aastal ning midagi uut ega ebatavalist selles pole. Sellelaadsed nakkushaigused ei tohiks ühiskonnale üllatusena tulla, isegi kui levivad uued gripiviirused nagu nn seagripp. Üldiselt levivad suured ja ohtlikud gripilained pigem meedias, mitte inimeste endi seas ning seetõttu on gripist loodud hirmuäratavam mulje kui tegelikult asi väärt on. Loomulikult võib gripp kaasa tuua raskeid tüsistusi ning halvematel juhtudel lõppeda lausa surmaga, kuid sama võivad teha ka paljud muud haigused. Raskete tüsistustega võib gripp kulgeda eelkõige riskirühma haigetel, ehk neil, kellel taustal rohkelt kroonilisi haigusi, nt diabeet, astma, neeru ja maksa kroonilised haigused, HIV viiruse olemasolu, pahaloomulised kasvajad, südame haigused. Seetõttu tasuks gripist teadlik olla, end sümptomite, ravi ja ennetusvõimalustega kurssi viia ning  perearsti juurde pöörduda, kuid iga palaviku ja liigesevalu peale ei tasu koheselt kiirabi kutsuda ega joosta EMOsse.
Kõige rohkem põhjustavad grippi viirused A ja B ning grippi liigitatakse piisk- ja kontaktnakkuseks. Nakatumiseks on vajalik kokkupuude haige inimese või viiruspiiskadega, mistõttu tuleks eemale hoida köhivast, nuuskavast või aevastavast inimesest. Nii võivad piisad sattuda terve inimese hingamisteedesse. Kui näiteks köhida ja aevastada peopesadesse ja pärast seda käsi mitte pesta, satuvad elujõulised viirused ka ukselinkidele, telefonidele, arvuti klaviatuuridele ning muudele kohtadele, mida võivad katsuda paljud inimesed. Ja nii ka nakatuda. Seetõttu on oluline, et haige inimene kataks köhides või aevastades suu ning hoolitseks oma hügieeni eest, pestes käsi tihti ja korralikult.
Gripiviirus
Külmetushaiguse ja gripi erinevused
Tihtipeale aetakse tavalised külmetushaigused gripiga segi, kuid tegelikkuses on gripp raskem ja tõsisem haigus. Sarnaselt gripile käib ka külmetushaigustega kaasas nohu, valus kurk ning aevastamine, samuti köha ja peavalu, kuid üldine enesetunne on märksa parem kui gripi puhul. Seetõttu peaks selguse mõttes välja tooma punktid, millised on gripi sümptomid, et äratundmine tekkiks kiiremini. Mida kiiremini patsient haiguse ära tunneb, arsti juurde läheb ja raviga peale hakkab, seda väiksem on risk tüsistusteks. Sest kui tavaliste külmetushaiguste tüsistused pole üldjuhul kuigi tõsised, võivad gripi omad olla laused eluohtlikud. Nii võivad gripi tüsistusena tekkida kopsu-, nina kõrvalkoobaste-, neelu-, keskkõrva-või neeruvaagnapõletik, aga samuti ägeneda kroonilised haigused.
Gripi peamisteks sümptomiteks on haiguse äkiline algus ning kiire palaviku tõus. Palavik on seejuures üsna kõrge, 38 kraadi ja rohkem. Palavikule lisandub veel köha, kurgu-või lihasvalu, pea hakkab valutama ning võib esineda ka hingamisraskusi ja kõhulahtisust. Lisaks vaevab haiget pidev nõrkuse- ja väsimustunne.
Arst paneb diagnoosi
Kuna pelgalt sümptomite põhjal on keeruline eristada grippi teistest viiruslikest või bakteriaalsetest hingamisteede põletikest ning toimivad ravimeid saab retseptiga, siis tuleb õige diagnoosi saamiseks pöörduda perearsti poole. Tema võtab haigelt proovid ning saadab need laboratooriumisse uuringule. Kui selgub, et patsient põeb grippi, siis saab raviga kohe alustada. Külmetushaigusi ega grippi ei saa ravida antibiootikumidega, sest need aitavad üksnes bakteriaalseid nakkusi. Gripp on aga viirushaigus, mis vajab viirusevastaseid retseptiravimeid, et vähendada gripiviiruste paljunemisvõimet. Need vähendavad viiruse hulka inimorganismis ja suurendavad inimese enda kaitsesüsteemi, mis lõpuks viirusest jagu saab. Mida varem raviga alustada, seda väikem on tõenäosus tõsiste tüsisuste, näiteks südamelihase-, kopsupõletiku jm, tekke oht.
Ennetamisel on suur vastutus inimesel endal
Gripi ennetamiseks saab inimene ise üsnagi palju ära teha. Näiteks on võimalik end gripi vastu vaktsineerida. Kuigi palju on erinevaid arvamusi vaktsiini kasulikkusest, siis on meditsiiniliselt tõestatud, et vaktsiin aitab inimesel grippi palju kergemini üle elada ning vähendab raskete tüsistuste tekkimise ohtu. Vaktsineerida võib end juba enne gripihooaja algust, näiteks oktoobris ning tervetel inimestel hakkab vaktsiin mõjuba 10-14 päeva pärast süstimist. Vaktsiini mõju kestab kuni aasta. Kindlasti peaksid end vaktsineerima krooniliste haiguste põdejad, sest nende organism on nõrgem ja gripile vastuvõtlikum.
Lisaks vaktsiinile tuleks kindlasti järgida tervisekäitumise põhimõtteid, et vältida lisaks gripile ka külmetushaigustesse nakatumist. Selleks tasuks meeles pidada, et gripp on piisk-ja kontaktnakkus, mistõttu katke aevastades ja köhides suu ning hoiduge olemast teistele liiga lähedal. Kui keegi on juba haige, siis vältige temaga kontakti, peske tihti käsi ning ärge puudutage oma silmi, nina ja suud, sest just need on kohad, mille kaudu viirused kehasse sattuda võivad.
Kui tunnete, et olete haige, siis püsige kodus, jättes tööle või kooli võimalusel minemata. Nii teete teene iseendale kui ka teistele. Viirused arenevad seal, kus on soodne keskkond ehk hoolitsege oma keha ja vaimu eest. Elage tervislikult, et teie organism oleks tugev ja suudaks nakkustele rohkem vastu hakata. Magage piisavalt, sööge tervislikku ja täisväärtuslikku toitu, hoidke stress kontrolli all, olge füüsiliselt aktiivsed ning jooge piisavalt vedelikke. Siis on keha enda vastupanuvõime tunduvalt suurem.
Seagripp pole midagi erilist
See, et tekivad uued viirused, pole midagi üllatuslikku või uut. Igal aastal või iga paari aasta järel hakkab levima mõni uus viirusetüüp, kuid muretsemiseks pole põhjust, sest see on alati nii olnud.
Viimastel aastatel on palju tähelepanu saanud viirus A/H1N1 ehk rahvakeeli seagripp, mis on inimesi hirmutanud üle kogu maailma. Kuid tegemist on lihtsalt järjekordse gripiviiruse vormiga ning oma olemuselt ta nn tavalisest hooajagripist väga ei erine. Selle sümptomid on sarnased tavalisele hooajalisele gripile: äkiline algus, kõrge palavik, köha, peavalu, kurgu-või lihasvalu ning võimalikud hingamisraskused ja kõhulahtisus. Ka tüsistused on sarnased hooajalisele gripile, kuid vähemal arvul juhtudes on haigus olnud raskema kuluga, vajades haiglaravi. Ainuke erinevus hooajalisest gripist on see, et tüvi on uus ja enamus inimestel puudub selle vastu kaitse (immuunsus). Immuunsuse puudumise tõttu levib viirus kiiresti.
A_H1N1 viirus
Kokkuvõtlikult võib öelda, et viirused on talvel ning varakevadel meie ühiskonnas loomulik nähtus ning nende levikuga peaks arvestama. Gripist saab hoiduda teadlikult käitudes ning võimalikku nakatumist leevendama vaktsiiniga. Gripp on küll tõsine haigus, kuid perearsti käest saadud ravimid aitavad üldiselt haigusest kenasti jagu saada. Selleks, et vähendada tüsistuste tekkimise tõenäosust, tuleks gripisümtpomid kiirelt ära tunda ning paari päeva jooksul perearsti juurde pöörduda.
Kasutatud allikad
Terviseamet.ee
Gripp.ee
Arst.ee
Piltide allikad:
www.pinterest.com
http://like.sumy.ua