Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised jt) mõju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub ehitust kudede tasandil ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist. Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim…
Libedaga kukkumine Seoses rohkete kukkumistega libedal jääl, juhime tähelepanu, kuidas anda esmaabi kannatanutele kuni kiirabi tulekuni või ambulatooorsel ravil viibimisel. Just nimelt kiire ja õige esmaabi aitab ära hoida vigastuse süvenemist või trauma krooniliseks muutumist. Head lugemist ja ohutut liiklemist…
Olete olnud julge ja tubli, läinud appi abivajajale, peatanud verejooksu, võibolla fikseerinud luumurru….Lapsel valutab kõht….. vanaemal tekkinud astmahoog……olete kutsunud kiirabi. Ja kuni kiirabi tulekuni…MILLISES ASENDIS HOIATE HAIGE või KANNATANU? Millises asendis ja miks just sellises? Asendiga võib päästa inimese elu…
Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid (rikkis, maandamata või puudulikult maandatud elektriseadmed, samuti kokkupuude voolu all olevate metallkonstruktsioonide, seadmeosade või…
Kodusesse apteeki esmaabivahendeid valides peaks lähtuma pere individuaalsetest vajadustest, suurusest ja pereliikmete vanusest Tuleks muretseda ainult hädavajalikud ravimid ja seda optimaalsetes kogustes. Tõsise tervise probleemiga tegeleb arst, kes määrab ka vajaliku ravi. Marlisidemed – on saadaval erinevates laiustes, nii elastseid…
Mürgistused kodus kasutatavatest ravimitest, puhastusvahenditest Ravimid on ained või ainete kombinatsioonid, mis avaldavad toimet organismile. Ravimid võivad: haigust ravida, ennetada või leevendada sümptoome. Ravimi all võidakse mõista ka kemikaali või muid aineid, mida saab kasutada ja kasutatakse haiguste uurimiseks või…
Kurguvalu võib tekkida väga mitmesuguste haiguste puhul ja võib olla kui häiresignaal ohule. Üheks sagedaseks neelamisvalulikkuse põhjustajaks on kurgupõletik ehk angiin. Ägedat tonsilliiti põhjustab enamusel juhtudel bakter, harvem ka viirused. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale,…
Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus paiknevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Äge keskkõrvapõletik esineb tavaliselt koos ülemiste hingamisteede viiruslike põletikega, kuid keskkõrvapõletiku tekitajaks on siiski…
Püsiv või perioodiline seljavalu, kaelavalu või peavalu on tänapäeval laialt levinud kaebus, millele sageli kaasneb üldine väsimus ja töövõime langus. Valu põhjuseks võivad olla lülisamba funktsioonihäired või siseelundite haigused. Valu võib ilmuda ootamatult peale füüsilist pingutust või valet liigutust, võib…
Metsast tuleks korjata ainult teada-tuntud seeni ning jätta kõik vähegi kahtlased seened võtmata. Toidu valmistamiseks tundmatu seente valmistamine võib olla eluohtlik. Eestis on teada vähemalt 200 mürgist või tõsise mürgisuse kahtlusega suurseeneliiki. Surmavalt mürgised liigid on valge kärbseseen, roheline kärbseseen,…