Palavik
Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja alati ravida. Palaviku tõustes hävivad haigustekitajad ja nende mürgid organismis kiiremini, sest palavik aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist. Palavikuks loetakse kehatemperatuuri üle 38°C. Enamasti on palaviku põhjuseks iseenesest mööduv viirusinfektsioon, mis ei ole ohtlik. Mõnikord tõuseb kehatemperatuur vaktsineerimise järgselt, imikutel ka üleliigsete riiete tõttu, samas võib palavik viidata raskele haigusele. Palavik on haigusega kaasneva põletiku tunnus ja organismi loomulik reaktsioon haigustekitajate vastu, seega on palavik kaitsereaktsioon.
Palavik loetakse pikaleveninuks, kui see on kestnud vähemalt neli nädalat, sel puhul on kõige tavalisemaks põhjuseks infektsioonid, ka reuma puhul. Pikenenud kerge palavik kaasneb ka mitmete pahaloomuliste kasvajatega, näiteks: lümfoomi, neeruvähi ja pankreasevähiga. Ajust pärit põhjusega on palaviku korral tegemist sel juhul, kui peaajutrauma on vigastanud ajus asuvat termoregulatsioonikeskust.
Kehatemperatuur on kõrgem õhtupoolikuti ja kõige madalam hommikupoolsel ööl. Viiruse poolt põhjustatavate haiguste puhul tõuseb palavik äkki kuni 39,5 C ja alaneb 3-4 päeva pärast. Jaotatakse:
- Madal palavik – 37-37,5° C
- Mõõdukas kuni 39°C
- Kõrge – üle 39°C
Normaalne temperatuur
Lastel kaenla alt mõõtes kuni 37,3° C; täiskasvanutel kuni 37,0°C
Suuõõnest ja pärakust mõõdetud temperatuuri väärtused on kõrgemad!
Mida noorem on laps, seda varjatumalt esinevad palaviku sümptomid
Imiku kehatemperatuur võib nutmise ja rahutuse korral tõusta 1°C võrra. Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju või vastupidi on tavapärasest vaiksem ja uimase olekuga. Vanemad lapsed kurdavad peavalu, magamisraskust, unisust ning kaebavad külma- või kuumatunnet ruumis, kus teised tunnevad end hästi.
Palavikukrambid
Lastel vanuses 3 kuud kuni 5 eluaastat võivad palavikuga kaasneda krambid, mis tekivad tavaliselt esimeste haigustundide jooksul. Palavikukrambid on üldjuhul healoomulised, kuid esmakordselt tekkinud palavikukrampide puhul tuleb alati kutsuda kiirabi. Krampide ajal võivad lapsel esineda jäsemetes tõmblused või on laps hoopis lõtv. Lapsega puudub enamasti kontakt, tema pilk on tardunud või on silmamunad pööratud üles. Tavaliselt kestab krambihoog vähem kui minuti, väga harva ka kuni 15 minutit.
Esmaabi
- Mõõduka kehatemperatuuri tõusu puhul, kui haigestunu üldseisund on hea, pole palavikku langetavaid ravimeid vaja anda. Palaviku alandamiseks sobivad toimeainena paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad ravimid.
- Füüsiline koormus pole soovitav.
- Andke haigestunule palju ja tihti juua! Parimad on leiged joogid: punasesõstra-, jõhvikamorss, ravimteed, ilma gaasideta mineraalvett.
- Kui laps on punetav ja käed-jalad soojad, võib kasutada lihtsaid koduseid ravivõtteid (ka viinasokke). Võtke laps riidest lahti, imikul tuleb kindlasti ära võtta ka mähkmed! Laps katta õhukese linaga, mitte tekiga!
- Veega üle hõõrumine: vesi peab olema leige (36-37°C), mitte külm! Ülehõõrumise kasu on suurem, kui vette lisada veidi viina (1:1).
- Otsaette võib panna jaheda veelapi.
- Kindlasti ei tohi ülehõõrumisi teha, kui lapsel on külmavärinad!
- Lisaks on palavikku langetavad ravimid, mida võib hakata andma, kui kehatemperatuur on tõusnud üle 38,5°
- Kroonilise palaviku korral suhtutakse ravimite andmisse ettevaatusega, kuni palaviku tekkepõhjus on välja selgitatud.
- Jälgige haigestunu seisundit ning keskenduge pigem enesetundele ning käitumisele, mitte temperatuurinäidule (eriti laste puhul!)
- Ärge sundige haigestunu sööma!
Palaviku puhul on oluline jälgida, et haigestunu saaks piisavalt vedelikku, kuna kehatemperatuuri tõustes kiireneb ainevahetus ning suureneb vedeliku kaotus naha ja hingamisteede kaudu. Samuti vedelikukadu esineb siis kui lisaks esineb kõhulahtisus ja/või oksendamine.
Vedelikupuudusele viitavad järgmised sümptomid:
- kuiv või kleepuv suu,
- pisarate puudumine nutmisel,
- aukuvajunud silmad,
- urineerimise vähenemine,
- kuiv ja jahe nahk,
- loid või rahutu laps,
- väsimus ja uimasus vanemal lapsel.
Konsulteerige perearstiga või vajadusel kutsuge viivitamatult kiirabi juhul, kui
- haigestunul esinevad palaviku krambid!
- palavik püsib >39°C rohkem kui 24t ega allu ravimitele!
- haigestunu muutub desorienteerituks!
Kasutatud allikad
http://www.emedicinehealth.com/fever_in_adults/article_em.htm
http://www.patient.co.uk/doctor/pyrexia-of-unknown-origin
http://www.webmd.com/fitness-exercise/tc/dehydration-home-treatment
Tartu Ülikooli Kliinikum. Laps ja palavik.
http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/laps_ja_palavik_LK.pdf
Piltide kasutatud allikad:
MultiMedicus