Blogi

Kõhuviirused levivad väga kiiresti!

  Mida teha, et kõhugripp ei halvaks kogu pere?   Kuna kõhuviirused levivad väga kiiresti ja on eriti nakkavad, levides suurtes kollektiivides kulutulena, võib kergesti…

Gripp

Gripp –  hooajaline nuhtlus! Igal aastal jõuab kätte aeg, mil erinevad gripiliigid on liikvel, nakatavad inimesi ning tekitavad vahel asjakohast, kuid enamjaolt asjatut paanikat. Kuigi…

Minestamine vs teadvusetus

 Minestusel ja teadvusetusel on suur vahe! Minestamine võib tulla mitmetest teguritest, näiteks õhupuudusest või hirmust, kuid pealtnäha põhjuseta teadvusekadu võib viidata tõsisele haigusele. Seetõttu tuleb…

Pea- ja ajutraumad

Talvisel ajal on peatraumade oht võrreldes muude aastaaegadega tunduvalt suurem. Libedaga esineb kukkumisi tihti, lisaks varitseb tänaval kõndides jalakäijaid ka lisaoht – muidu ohutud majaääred…

Lokaalne külmumine ja üldine alajahtumine

Lokaalne külmumine ja üldine alajahtumine on talvisel ajal suureks ohuks! Praegusel aastaajal on välistemperatuurid madalad ning nii alajahtumine kui ka lokaalne külmumine on kiired tulema.…

Anafülaksia – süsteemne allergiline reaktsioon.

Põhjalik ülevaade kaasaegsetest teadusallikatest. Jaana Palusaar RN MA Sissejuhatus Anafülaksia on äge ja potentsiaalselt eluohtlik süsteemne allergiline reaktsioon, mis mõjutab mitut organit ja organsüsteemi ning nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate anafülaksia teemal, tuginedes ajakohastele teadusallikatele. Antud artiklis on käsitletud anafülaktilise reaktsiooni põhjused, sümptomaatika, ravi kiirabi etapil, ennetamine ja esmaabi võtted enne kiirabi tulekut….

Loe lähemalt

Kuidas eristada südameatakki paanikahäirest?

Südameinfarktil ja paanikahool on sarnased sümptomid: düskomfort või valu rinnus, higistamine, kihelus, sagenenud hingamine, iiveldus. Asjaolu, et südamelihase infarkt võib provotseerida paanikahoogu, ainult süvendab segasust. Vaatamata näiliselt sarnasele sümptomaatikale, neid kahte saab eristada üks teisest. Meie artikkel aitab Teid selles.   Südame probleemide korral, tekkivat vali rinnus inimesed kirjeldavad kui ängistavat, suruvat ja põletavat. Valu…

Loe lähemalt

Tulekahjus kannatanute käsitlemine

  Mis ohustab inimest kõige enam tulekahju korral? Tulekahjus lõksu jäänud ohvrite surm vingugaasimürgistustest on kaks korda tõenäosem, kui surm termiliste põletuste tagajärjel. Harva leitakse ohvreid põlenud ruumis, sagedamini selle lähedal, eemal, seal, kus neid oli tabanud raske ja mürgine suits. Suits on segatud kuuma auruga ja põhjustab hüpoksiat, see kahjustab hingamisteede kõiki osi. Kokkupuude mürgise…

Loe lähemalt

Mumps

Mumps ehk epideemiline parotiit on viiruslik nakkushaigus, ehk siis mumpsiviiruse poolt tekitatav kiiresti ja laialdaselt leviv kõrvasüljenäärmepõletik. Haigus algab paaripäevase palavikuga koos peavalu ja lihasvaludega, millele järgneb süljenäärmete paistetus ühe- või mõlemapoolselt (paistetus esineb ainult pooltel haigestunutest). Mumpsi inkubatsiooniaeg (ehk ajavahemik nakatumise ja haiguse tunnuste tekkimise vahel) on 12-25 päeva, tavaliselt 16-18 päeva. Mumpsihaige on…

Loe lähemalt

Punetised

Punetised on kergekujuline viiruslik lööbe ja palavikuga kulgev nakkushaigus. Haigust on kirjeldatud ka kui „kolme-päeva leetreid“, viidates sellega sarnasusele leetritega, kuid leetritest lühemale kestusele. Sümptomiteks on 2-3 päeva püsiv hele punane tihedalt väiksetäpiline lööve, mis algab näolt ja levib üle keha ning väike palavik. Vanematel lastel ja täiskasvanutel võivad esineda ka külmetuse sarnased sümptomid ning…

Loe lähemalt

Leetrid

Leetrid on äge hingamisteede haigus, mille tekitajaks on Morbilli-nimeline viirus. Haigusele on iseloomulik kõrge palavik (40 kraadi) koos halva enesetundega, valusa kurgu, köha, nohu ja konjunktiviidiga (silma sidekesta põletik, sümptomiks punased vesitsevad simad), Kopliki laigud (seletus piltide juures) põskede sisepinnal limaskestal (tekivad enamasti teisel haiguspäeval, juba enne nahalöövet) ja nende sümptomite tekkimise järgselt ka leetritele…

Loe lähemalt