admin

admin

Kõrvavalu- ja põletik

Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus paiknevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Äge keskkõrvapõletik esineb tavaliselt koos ülemiste hingamisteede viiruslike põletikega, kuid keskkõrvapõletiku tekitajaks on siiski…

Seljavalu

Püsiv või perioodiline seljavalu, kaelavalu või peavalu on tänapäeval laialt levinud kaebus, millele sageli kaasneb üldine väsimus ja töövõime langus. Valu põhjuseks võivad olla lülisamba funktsioonihäired või siseelundite haigused. Valu võib ilmuda ootamatult peale füüsilist pingutust või valet liigutust, võib…

Esmaabi seenemürgituse korral

Metsast tuleks korjata ainult teada-tuntud seeni ning jätta kõik vähegi kahtlased seened võtmata. Toidu valmistamiseks tundmatu seente valmistamine võib olla eluohtlik. Eestis on teada vähemalt 200 mürgist või tõsise mürgisuse kahtlusega suurseeneliiki. Surmavalt mürgised liigid on valge kärbseseen, roheline kärbseseen,…

Kõhuvalu

Äge kõhuvalu on suhteliselt sage meditsiiniline probleem, mille tõttu haigestunu võib vajada arsti abi, kiiret diagnoosi ja ravi. Üldiselt kui tugev äge valu esineb eelnevalt tervel inimesel vähemalt 6 tundi võib arvestada kirurgilise vahelesegamise vajadusega. Tegemist võib olla pimesoole põletikuga…

Võõrkeha hingamisteedes

Võõrkeha  hingamisteedes  Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Võõrkeha hingamisteedes kutsub esile kaitsereaktsioonina tugeva köhahoo. Kui võõrkeha ei välju võivad hakata ohvrid hingeldama ja…

Verejooks

Verejooks on elupuhune vere väljumine vereteedest ehk vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Verejooksu võib jaotada: • väline verejooks – veri voolab väliskeskkonda, • sisemine – veri…

Päikesepiste

Päikesepiste Päikesepiste ja ülekuumenemise oht on kõige suurem tingimustes, kus õhk ei liigu või on õhu liikumine minimaalne. Keha kogub endasse kuumust ning jahutusmehhanism lakkab toimimast. Kui kergema ülekuumenemise korral püüab organism end jahutada higistamise abil, siis päikesepiste korral lülitub…

Diabeet

Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Normaalseteks veresuhkru väärtusteks (tühja kõhuga!) loetakse 3,5 – 5,5 mmol Eristatakse I. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja II. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti.…

Palavik

Palavik Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja alati ravida. Palaviku tõustes hävivad haigustekitajad ja nende mürgid organismis kiiremini, sest palavik aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist. Palavikuks loetakse kehatemperatuuri üle 38°C. Enamasti on palaviku põhjuseks iseenesest mööduv…

Liigeste vigastused

Liigeste vigastused Vigastused jagunevad kaheks. Esmased, tekivad stressi vahetul tagajärjel: Väline põhjus Äkiline kokkupuude teise inimesega või esemega Ootamatu löök Löök või surve liiklusvahendilt Kukkumine Ümbritseva keskkonna toime Sisemine põhjus Organismi ülekoormus   Teisesed vigastused, mis võivad olla tingitud varasemast…