Tuulerõugete tekitajaks on viirus Varicella zoster. Haigus on kõrge kontagioossusega ehk siis väga nakkav. Haigus levib õhu kaudu aevastamise ja köhimise teel, samuti mõnikord tuulerõugevilli vedeliku kaudu. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võib nakatuda nende inimeste kaudu, kes põevad vöötohatist (neil on ühine tekitaja – Varicella zoster).
Tavaliselt kestavad tuulerõuged 5-10 päeva. Klassikaliseks tunnuseks on vesivillid (vee-taolise sisaldisega villid), mis sügelevad kõvasti ja kuivades kattuvad umbes nädalaga koorikuga. Tavaliselt tekib alul lööve näole, rinnale ja seljale, seejärel levib üle keha; lööve võib tekkida pähe, suu sisse, silmalaugudele ja genitaalpiirkonda. Enne vesivilli teket tekib samale kohale väike laiguke/täpike, seejärel väike punn, mis areneb vesivilliks, mis omakorda lõpuks kuivades kattub koorikuga. Haiguse ajal võivad nahal esineda korraga kõik villi erinevad staadiumid – täpid/laigukesed, punnid, vesivillid ja koorikud. Löövet võib olla vähe (paar villi), aga ka väga palju üle kogu keha. Haigus algab paar päeva enne villide teket kõrge palavikuga, peavaluga ja väsimusega. Tuulerõugetega haige on olnud nakkusohtlik paar päeva enne vesivillide teket ning kuni selle ajani, kui kõik vesivillid on kuivanud ja kaetud koorikutega.
Nakatumine tuulerõugetesse toimub 10 – 21 päeva enne haigestumist kokkupuutel tuulerõuge- või vöötohatise-haigega. Tavaliselt annab tuulerõugete läbipõdemine eluaegse immuunsuse, kuid siiski mitte alati (korduvat haigestumist esineb harva).
Mõned inimesed põevad tuulerõugeid raskemini ning neil on suurem risk saada tüsistusi; nendeks on imikud, noorukid ja täiskasvanud (tuulerõugete näol on tegemist laste haigusega); rasedad, nõrgema immuunsüsteemiga inimesed (HIV/AIDSiga inimesed, vähihaiged, siirdatud organitega inimesed; pika-ajaliselt kemoteraapiat, steroide või immuunsupressante saavad inimesed).
Parim viis hoiduda nakatumisest on saada vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei välista täielikult tuulerõugetesse nakatumist, kuid vaktsineeritu haigestumine on harv. Kui vaktsineeritu siiski nakatub tuulerõugetesse, on haiguse kulg kergem, vähemate villidega, sageli ilma palavikuta; samuti hoiab vaktsineerimine ära enamiku tüsistuste tekke. Vaktsineerimine koosneb kahest doosist, mis hoiab 98% ulatuses ära tuulerõugete tekke.
Vaktsineerida soovitatakse kindlasti end naistel, kes planeerivad last saada ja pole tuulerõugeid läbi põdenud (raseduse ajal tuulerõugete põdemine kujutab tõsist ohtu arenevale lootele); samuti lapsi, kes kaheteistkümnendaks eluaastaks pole tuulerõugeid läbi põdenud, sest haiguse kulg on nooruki- ja täiskasvanueas raskem kui lapseeas; aga ka alla kaheteist aasta vanuseid, kui on tõenäoline, et tuulerõugeid põetakse raskel kujul (arst teab).
Kui vaktsineerimata inimene on puutunud kokku tuulerõugetega haigega, siis on soovitatav end lasta vaktsineerida 3-5 päeva jooksul; see väldib haigestumist või leevendab oluliselt haiguse raskusastet.
Tuulerõugete läbipõdemine võib olla meelest läinud või ka olnud väheste mitte-märgatud sümptomitega. Uuringud on näidanud, et täiskasvanu-eaks on 95%-l inimestest olemas (vereanalüüsis) tuulerõugeviiruse vastased antikehad, mis tõestavad varasemat viirusega kokkupuudet.
Klassikalised tuulerõuged on kergesti äratuntavad. Arsti poole tuleb aga kindlasti pöörduda siis, kui palavik on üle 39 kraadi, kui palavik kestab 4 päeva ja rohkem, kui haige tunneb end väga halvasti, on väga uimane või on segane, kui esineb raske hingamine, kael on kange, on raskused käimisega, esineb sage oksendamine või tugev köha.
Sagedasemad tüsistused tuulerõugete korral on lastel naha ja pehmete kudede bakteriaalsed põletikud, täiskasvanutel kopsupõletik. Tõsisteks tuulerõugete tüsistusteks on septitseemia, toksilise šoki sündroom, nekrotiseeruv fastsiit, osteomüeliit, septiline artriit, bakteriaalne kopsupõletik jt.
Viirusevastast ravi rakendatakse neil juhtudel, kui esineb suur tõenäosus raskeks haiguse kuluks. Varicella zosteri vastaseks ravimiks on Atsükloviir.
Palaviku alandamiseks ja valu vaigistamiseks saab anda Paratsetamooli; vältida tuleks Aspiriini, sest selle kasutamist tuulerõugetega lastel seostatakse Reye sündroomiga (raske haigus, mis kahjustab maksa ja aju ning võib põhjustada surma).
Nahainfektsiooni ärahoidmiseks tuleb küüned lühikeseks lõigata, et mitte kratsides ville katki teha. Koorikuid ei tasu maha kratsida või ära kiskuda, armid võivad järgi jääda. Villisisu mädaseks muutumine võib viidata antibakteriaalse ravi vajadusele antibiootikumidega. Sügeluse vähendamiseks ja villi kuivatamiseks sobib Calamine lotion (ei ole Eestis eriti tuntud), tsink-loksutis (arst teab) ja tsinksalv.
Üksikud vesivillid nahal
Tuulerõugete korral esinev lööve: väikesed laigud/täpid, punnid, vesivillid ja koorikud
http://www.cdc.gov/chickenpox/index.html Page last updated: November 18, 2014