Mürgistus

Mürgistused kodus kasutatavatest ravimitest, puhastusvahenditest
Ravimid on ained või ainete kombinatsioonid, mis avaldavad toimet organismile. Ravimid võivad: haigust ravida, ennetada või leevendada sümptoome. Ravimi all võidakse mõista ka kemikaali või muid aineid, mida saab kasutada ja kasutatakse haiguste uurimiseks või ennetamiseks, seega kuuluvad ravimite hulka mitmesugused vaktsiinid, diagnostilised preparaadid ja kontrastained.
Ravim koosneb toimeaine(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, seevastu abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina). Kuna toimeaine on see, mis organismi mõjutab, siis on ka ravimi kõrvaltoimed tingitud ravimis olevast toimeainest. Abiained kõrvaltoimeid ei tekita v.a väga erandlikel juhtudel kui inimesel on ülitundlikkus konkreetse abiaine suhtes (laktoos, pähkliõli, erinevad suhkrud). Reeglina kasutavad nii originaalravimite kui geneeriliste ravimite tootjad samu või sarnaseid abiaineid. Ravimite koostises kasutada lubatud abiained peavad olema kvaliteetsed ning peab olema tõestatud, et nad on antud manustamisviisi puhul ohutud. Ravimis lubatud abiaine ei tohi negatiivselt mõjutada ravimi omadusi.
Mürgistus – organismi väljastpoolt sattuva või organismis eneses tekkiva mürgi ja organismi struktuuride vastastikune toime. Haigekassa statistika järgi on Eestis aastas umbes 2500 mürgistustega seotud haigusjuhtu ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel on surmajuhtumeid üle 300. Kõige rohkem mitte-tahtlikke mürgistusi esineb kodustes tingimustes ja 1-3 aastaste laste vanusegrupis. Enamikel juhtudel puutub laps mürgise ainega kokku tahtmatult. Kõikjal meie ümber on lastele kättesaadavates kohtades palju ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me sageli adekvaatselt hinnata ei oska. Sageli alahindavad lapsevanemad ka oma laste leidlikkust leidmaks vahendeid, et neid huvitavaid asju kätte saada (nt. võimet ronida, avada pakendeid jne).
Mürgistussümptomid võivad olla erinevad ning sõltuvad mürgi organismi sattumise viisist, kogusest ning loomulikult mürgist endast:

• iiveldus;
• oksendamine;
• unisus;
• kõhuvalu jne.

 
Unustada ei tasuks aga ka nn hooajatuid mürgistusi. Väikelaste  puhul on need  põhjustatud enamasti lapse kätte sattunud kodukeemiast ja vanemate/vanavanemate ravimitest, teismeliste puhul aga peamiselt alkoholist. Kodus kasutatavatest puhastusvahenditest on paljud söövitavad alused ja happed. Kuigi tavaliselt on neil toodetel lapsekindel kork, võib see kork avaneda kergemalt kui me oodata oskame. Samuti on probleemiks lapsevanemate poolt joogipudelitesse ümber valatud kemikaalidest (k.a äädikas) põhjustatud mürgistused. Kui laps näeb tuttava kuju või markeeringuga pudelit asub ta seda janu korral isukalt tühjendama, mis võib aga sõltuvalt pudeli sisust lõppeda hoopis tõsise tervisekahjustustega.

Igapäevased on ka ravimitest põhjustatud väikelaste mürgistustest.  Oma tegevuses soovivad lapsed täiskasvanuid jäljendada ning samuti maitsta, mis on see hea asi, mida vanaema või vanaisa iga päev sellest krõbisevast pakist võtab. Enamus  ravimeid võivad  põhjustada lastele väga tõsiseid mürgistusnähtusid.  Ravimeid tuleb hoida kõrgel ja võimalusel lukustatavas kapis.
Eestimaa suve lahutamatud kaaslased  on sääsed  ja puugid. Sääskede tõrjumiseks on paljudes peredes olemas putukatõrjevahendeid. Putukatõrjevahendid võib laias laastus jagada kolmeks: püretriinidel põhinevad, dietüültoluamiidil põhinevad ja looduslikud. Kindlasti tuleks eelistada looduslikke, kuna  nii püretriinid kui ka dietüültoluamiidid võivad põhjustada tõsiseid mürgistusnähtusid.
Püretriinid imenduvad hästi seedetraktist, nahalt, limaskestadelt. Organismis lagunevad nad toksilisteks ühenditeks, mis võivad põhjustada mürgistusi.  Püretriinide kerge mürgistuse sümptomid on peavalu, pearinglus ja iiveldus. Raske mürgistuse sümptomiteks on teadvushäired, tasakaaluhäired, lihastõmblused, krambid ja teadvusetus.
Dietüültoluamiid (DEET, toluamiid) imendub hästi seedetrakti kaudu. Toluamiidi kerge mürgistuse sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Raskete mürgistuste korral võib esineda ka teadvusetust, hüpotensiooni, värinaid ja krampe.
Kui looduslikke putukatõrjevahendeid pole, tuleks jälgida ja vältida, et  toluamiide ja püretriine sisaldavad vahendid ei  satuks seedetrakti, mis võib hõlpsasti juhtuda, kui näiteks  putukatõrjevahendiga määritud kätega toidu kallale asuda.
Esmaabi:

• Mürgistuse kahtluse korral ära oota mürgistuse sümptomite ilmnemist ning ära püüa  oksendamist esile kutsuda!
• Kui kahtlustad mürgistuse, helista mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662 ööpäevaringselt!
• Kui lapsel/haigestunul esineb teadvusehäire või teadvusekadu – helista koheselt Häirekeskusesse telefonil 112!

 
Soovitused, mis puudutavad kõikide medikamentide, kemikaalide ja kosmeetikavahendite kodust hoidmist:

• eelista alati lapsekindla korgiga pakendeid;
• pane ravimid ja muud kemikaalid vähemalt 1,5m kõrgusele lukustatavasse kappi;
• ära kunagi vala kemikaali valesse pakendisse (nt äädikat limonaadipudelisse jms), kuna hiljem sa ei mäleta mida täpselt oled pudelisse pannud;
• Märgista enda jaoks katlakivivastases töötluses olev kohvi- või veemasin! Katlakivieemaldajaga valmistatud toidu või joogi tarbimise järgne mürgistusseisund on infoliinil 16662 üks sagedasemaid helistamise põhjusi;
• ära hoia ohtlikke aineid lastele kättesaadavates kohtades – laual, magamistoas, käekotis;
• hoiata ka vanavanemaid ja külalisi, et nad ei jätaks oma ravimeid sisaldavaid kotte lapsele kättesaadavasse kohta.

Mürgistus paratsetamooliga

Paratsetamooli mürgistus tekib paratsetamooli üledoseerimisel ehk liiga suure annuse tarvitamisel. Paratsetamooli sisaldavad väga paljud ravimid (raviküünlad ehk suposiidid, tilgad, raviteed, näiteks Coldrex, Fervex jt), seda müüakse paljude erinevate nimede all. Organismile kahjulikuks paratsetamooli annuseks loetakse 150mg keha kilogrammi kohta, surmavaks annuseks kokku umbes 12,5-15 grammi. Paratsetamoolil on maksa kahjustav toime.
Sümptomid võivad ilmneda alles 12 tunni möödumisel pärast ravimi sissevõtmist. Esmasteks sümptomiteks võivad olla nõrkus, ärrituvus, higistamine, seedehäired, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Võib tekkida ka vererõhulangus, südamepekslemine, südamerütmi häired, kooma.
Maksakahjustus kujuneb paari ööpäeva jooksul; sellest tingituna võivad tekkida ikterus enk naha kollasus, raskel juhul verehüübimise häired, ajukahjustus (maksa võimetusest organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta, mistõttu need satuvad verega ajju, põhjustades ajukahjustust). Tekkida võib ka neerukahjustus.
Paratsetamooli mürgistuse korral kasutatakse atsetüültsüsteiini, mis hoiab ära paratsetamoolist tekkiva kahjuliku vaheühendi maksarakke hävitava toime. Vajadusel tehakse nö verepuhastust paratsetamooli ja selle lagunemisel tekkivate kahjulike ainete eemaldamiseks. Muude nähtude ilmnemisest ning inimese seisundist sõltuvalt rakendatakse vastavalt ka ravi.

• Kui ravimit on tarvitatud suuremates kogustes (nt enesetapu eesmärgil) ja/või ravi alustamiseni kulub pikem aeg, siis võib välja kujuneda maksapuudulikkus, mille tagajärjel võib inimene surra.
• Alla 12 aastastel lastel eluohtlikku maksakahjustust tavaliselt ei teki.
• Soovitav on selgitada tarvitatud ravimi annust ja konsulteerida oma arstiga ja/või EM osakonna triaaziõega.

 
Mürgistus Ibuprofeniga
Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), mille on valuvaigistav, palavikku alandav ja põletikuvastane toimet. Enamikul patsientidest, kes on manustanud terapeutilisest annusest märkimisväärselt suuremaid annuseid MSPVA-id tekib iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või harva kõhulahtisus. Võivad esineda ka tinnitus, peavalu ja seedetrakti veritsused. Tõsisem mürgistus haarab kesknärvisüsteemi ja väljendub uimasuse, vahetevahel erutuse ja desorientatsiooni või koomana. Aeg-ajalt esineb patsientidel krampe. Lastel võib esineda ka müokloonilisi krampe. Võib esineda ägedat neerupuudulikkust ja maksakahjustust, hüpotensiooni, hingamisedepressiooni ja tsüanoosi (naha sinakust). Astmaatikutel on võimalik astma ägenemine.
Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja toetav ning sisaldab hingamisteede avatust ja südame ja teiste elutähtsate organite monitooringut kuni seisundi stabiliseerumiseni. Kaaluda võib maoloputust või suukaudselt aktiivsöe manustamist, kui potentsiaalsest üleannustamisest enam kui 400 mg/kg ei ole möödunud rohkem kui 1 tund. Kui Ibuprofen on juba jõudnud imenduda, tuleb manustada leeliselisi ühendeid, et soodustada happelise ibuprofeeni eritumist uriiniga. Spetsiifilist antidooti ei ole. Krampide esinemisel kutsuge viivitamatult kiirabi
 
Kasutatud kirjandus:
Ravimiameti koduleht. http://www.ravimiamet.ee/ravimid
Haigekassa koduleht. www.haigekassa.ee
Mürgistusteabekeskuse koduleht. www.16662.ee
Terviseamet.
http://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/artikkel-lapsed-ja-murgistus.html
 
Brent, J., Wallace, K. L., Burkhart, K. K., Phillips, S. D., Donovan, J. W. Critical Care Toxicology, Elsevier Mosby, Philadelphia, 2005.
 
Piltide kasutatud allikad: ©Poisoning related pictures