Mumps ehk epideemiline parotiit on viiruslik nakkushaigus, ehk siis mumpsiviiruse poolt tekitatav kiiresti ja laialdaselt leviv kõrvasüljenäärmepõletik. Haigus algab paaripäevase palavikuga koos peavalu ja lihasvaludega, millele järgneb süljenäärmete paistetus ühe- või mõlemapoolselt (paistetus esineb ainult pooltel haigestunutest).
Mumpsi inkubatsiooniaeg (ehk ajavahemik nakatumise ja haiguse tunnuste tekkimise vahel) on 12-25 päeva, tavaliselt 16-18 päeva. Mumpsihaige on nakkusohtlik juba enne süljenäärmete turset ja kuni viis päeva peale turse teket. Siit ka soovitus isoleerida haige viieks päevaks tervetest.
Mumps levib haige inimese sülje ja tatiga köhimise, aevastamise, aga ka rääkimise ajal. Samuti võib haigestuda kasutades haigega ühiseid esemeid, joogitopse/sööginõusid; viirus levib siis käte kaudu: mumpsihaige katsub asju, mida seejärel puudutab (veel) terve inimene, kes saastunud asjade katsumise järgselt puudutab oma nina või suud.
Haiguse tuntuim sümptom on kõrvasüljenäärmepõletikust tingitud turse näo alumisel osal kõrva alumise osa ees ja all ning kaelal. Tursunud näärme kohal on nahk pinges ja katsudes on turses koht taignataoline. Mälumine ja neelamine võib olla turse tõttu takistatud. Turse püsib 7-10 päeva.
Paranemine toimub ühe-kahe nädalaga. Mumpsi põdemise järgselt võivad tekkida tüsistused: kuulmiskahjustus, orhiit (munandipõletik), mis mõnikord viib fertiilsusprobleemini; ajupõletik, ajukelmepõletik, munasarjapõletik ja rinnanäärmepõletik.
Pärast põdemist kujuneb välja immuunsus. Korduva haigestumise korral on vajalik saada laboratoorne kinnitus. Spetsiifilised IgM antikehad tekivad esimesel haigusnädalal, saavutades kõrgeima taseme 2.–4. nädalaks. IgM antikehade leid kinnitab mumpsi diagnoosi.
Spetsiifilist ravi mumpsiviiruse vastu ei ole. Ka mumpsi võib läbi põdeda ise seda teadmata (sümptomiteta). Samas võib mumpsi kõige iseloomulikum tunnus (kõrva ees ja all olev turse) esineda ka muude haiguste korral.
Enne vaktsineerimist oli mumps päris tavaline haigus laste hulgas. Mumpsi vastu vaktsineerimine toimub 1. ja 13.eluaastal leetrite-mumpsi-punetiste kompleksvaktsiiniga.
Mumpsi (ja teiste sarnase levikuteega haiguste) levikut saab vähendada mitmel moel: pestes tihti ja hästi seebiga käsi, õpetades ka lapsi korralikult käsi pesema, mitte kasutades ühiseid toidunõusid, puhastades tihti sageli puudutatavaid asju nagu lastemänguasjad, ukselingid jne vee ja seebiga, vältides haigena kokkupuudet teiste inimestega, pannes ühekordse taskuräti aevastamisel ja köhimisel suu ja nina ette (ja visates seejärel ka taskuräti minema); kui pole taskurätti, millesse köhida, siis köhides tuleks suu ja nina katta varukaga, mitte peopesaga, et mitte käega asju katsudes nakkust edasi kanda.
Kasutatud allikad:
http://www.cdc.gov/mumps/clinical/qa-disease.html Page last updated: January 12, 2015
http://theroadtoready.com/nhl-players-face-infertility-mumps/
http://www.wksu.org (Kent State University)
