Kõhulahtisus ehk diarröa Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega. Kõhulahtisus võib olla paljude haiguste üheks sümptomiks. Kõhulahtisust võivad põhjustada viirused, bakterid või…
Peavalu on laialt levinud terviseprobleem Peavalu on probleem, mida on tundunud üheksa inimest kümnest. On väga vähe inimesi, kellel mitte kunagi ei ole pea valutanud. Migreen on kõige sagedasem neuroloogiline haigus, mis alandab olulisel määral inimeste elukvaliteeti (WHO – World…
Põletused Põletused on tavalised ja sageli juhtuvad. Enamus neist on väiksed ja nendega tegeletakse haiglaväliselt, mõnikord ka trauma- ja erakorralise meditsiiniosakondades, mõned põletused võivad olla ohtlikud. Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi…
Tulekahju kõhus Kõrvetised on põletav kõrvetav valutunne, mis lähtub ülakõhust või rindkere alaosast kaelani (nn rinnakutagune valu). Põletav valu ning survetunne rindkere ülaosas võib kesta mitu tundi ning süveneb sageli pärast sööki. Mõnedel inimestel tekivad kõrvetised ka pikali heites või…
Allergiahaigused on viimastel aastatel märkimisväärselt sagenenud. Allergia tekkimisel on oluline geneetiline (astma, ekseem, heinapalavik). Õietolmuallergia rahvapäevane nimetus on heinapalvik. Allergiasümptomite esinemisel on tõenäosemad ka sagedasemad ja elukvaliteeti häirivad peavalud. Paljudes uuringutes on leitud, et allergiahaigusi esineb harvemini lastel, kes on…
Insult Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. Insult on raskete tagajärgedega, rasket invaliidsust põhjustav haigus ning võib olla surmav. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka…
Kõrgvererõhktõbi on kurikaval Praegu on arenenud ühiskonna üks suurimaid terviseprobleeme kõrgevererõhktõbi. Kõik prognoosid ütlevad, et ka tulevikus esineb südame ja veresoonkonna haigusi järjest enam. Mis seda põhjustab? Kui palju saab inimene ise riskide vähendamisele kaasa aidata? Kõrge vererõhk tekib enamasti…
Ärevushäire – uus moehaigus või tõsine tervisehäda? Elutempo kasvades kasutavad ja väärtustavad inimesed üha enam aju ratsionaliseerimise võimet. Emotsioonid pole aga kuhugi kadunud ja need leiavad väljapääsu keha kaudu, kui seda vähegi võimaldatakse. Seda võib märgata näiteks laste peal,…
Südamelihase infarkt Haiguse olemus Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned – pärgarterid. Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse tõttu. Arteri lõpliku sulguse põhjustab verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge. Mis…
Mida teha, et kõhugripp ei halvaks kogu pere? Kuna kõhuviirused levivad väga kiiresti ja on eriti nakkavad, levides suurtes kollektiivides kulutulena, võib kergesti juhtuda, et kõhugrippi nakatuvad korraga nii lapsed kui vanemad. Nii juhtus Katil (perekonnanimi toimetajale…