Diabeet

Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Normaalseteks veresuhkru väärtusteks (tühja kõhuga!) loetakse 3,5 – 5,5 mmol/l. Eristatakse I. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja II. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on II. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega.
 
I. tüüpi diabeet kuulub haiguste rühma, mida nimetatakse autoimmuunhaigusteks, mida ei ole võimalik ennetada. kui immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab organismil võidelda bakterite ja viiruste vastu, ründab nüüd enda organismi. Diabeedi korral ründab immuunsüsteem kõhunääret (pankreast), täpsemalt neid rakke, mis toodavad insuliini. Kui pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini, kujuneb välja diabeet. Insuliin on vajalik, et veres ringlev suhkur ehk glükoos rakkudesse viia. Rakkudele on glükoosi vaja energia tootmiseks. Glükoos jääb vereringesse, mistõttu veresuhkru tase tõuseb, samal ajal kui rakud nälgivad.

Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut
Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda:

• väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust,
• suurenenud söögiisu ning naha sügelust.
• Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid.

Insuliinipuudus ja I. tüüpi diabeedi avastamise hilinemine võivad viia ketoatsidoosi kujunemisele, mis on tingitud happeliste ainete kuhjumisest organismis. Happemürgistuse sümptoomideks on:

• iiveldus,
• oksendamine,
• kõhuvalud,
• väljahingatava õhu atsetoonist tingitud hapukasimal lõhn. Seisund viib jätkudes unisusele ja teadvusekaotusele.

Diabeetiku organismis insuliini ei toodeta, seetõttu on vajalik eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides
Diabeetik vajab basaalinsuliini, mis katab insuliini vajaduse öösel ja söögikordade vahel. Toidukordade eel süstitakse kiiretoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. Lisaks insuliinravile on vajalik täpselt järgida oma toitumist. Toidukoguste hindamine ja planeerimine söögikordade kaupa (eriti süsivesikute arvestamine) ning vere suhkrusisalduse mõõtmine aitavad diabeetikul leida just temale sobivad insuliiniannused. Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin.
Mida stabiilsemana hoitakse veresuhkru tase, seda aeglasemalt tekivad tüsistused
Tõsisemad komplikatsioonid veresoonte poolt põhjustavad infarkti, insulti, gangreeni, nägemise kaotust ja neerupuudulikkust. 1. tüüpi diabeedi haigetel on neeru veresoonte kahjustuse tagajärjel kujunev neerupuudulikkus põhiliseks surmapõhjuseks.
II. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem
Haigus ja sümptomid arenevad vähehaaval ja on tingitud sellest, et insuliini tootmine kõhunäärmest väheneb järk – järgult, mitte järsult nagu I. tüüpi diabeedi puhul. Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. Umbes 90% kõikidest diabeetikutest on II. tüüpi diabeetikud. Tervist mõjutavad eluviisimuudatused võivad vähendada II tüüpi diabeeti haigestumise riski, mis enamasti kaasneb vananemise ja istuva eluviisiga.
Diabeedi tekkepõhjused:

• pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini
• pankreas toodab küll insuliini, kuid organismi rakud ei kasuta insuliini korrapäraselt, mida nimetatakse ”insuliinresistentsuseks”. Organismi rakud kaotavad tundlikkuse normaalse insuliini taseme.

Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin.
Riskifaktorid

• Vanus üle 40 eluaasta
• Diabeedi esinemine perekonnas
• Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine
• Eelnenud veresuhkru omastamise häire
• Kõrgenenud vererõhk
• Kõrgenenud kolesterool
• Eelnevad südame- ja veresoonte haigused
• Naistel rasedusaegne diabeet

Füüsilise koormuse, elustiili muutmise ja kaalu langetamisega on võimalik veresuhkru väärtuseid parandada ja II. tüüpi diabeeti haigestumist edasi lükata või vähendada haigestumisriski
Sümptomid

• suukuivus, janu, väsimus võivad avalduda tagasihoidlikult või üldse puududa;
• kõrgenenud veresuhkru tase.

 
Soovitused

• Alates 45–ndast eluaastast mõõtke oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui teil esinevad ka riskifaktorid, kui teil aga puudub eelnev risk, siis soovitatakse veresuhkrut kontrollida iga 3 aasta tagant.
• Tüsistusi saab vältida või vähemalt nende teket aeglustada adekvaatse suhkruhaiguse raviga.
• Olge füüsiliselt aktiivne!
• Toituge korrapäraselt ja tervislikult, hoides kehakaalu normipiirides
• Vältige stressi!

Mõõdukas kehaline aktiivsus on vajalik igas eas inimestele ja see on üks tervisliku elustiili alustalasid
Väheliikuvatel inimestel on rohkem terviseprobleeme, kui kehaliselt aktiivsetel. Vähene kehaline aktiivsus ja ülekaalulisus on üheks põhjuseks diabeeti haigestumisel. Mõõduka ülekaaluga inimeste kehakaalule mõjub füüsiline aktiivsus eriti efektiivselt, kuid väga suure ülekaaluga inimestel mõjub juba isegi jalutuskäik väga positiivselt, eriti kui seda järk-järgult pikendada või kiirendada.
Füüsiline aktiivsus parandab vererasvade tasakaalu ja avaldab soodsat toimet südame-veresoonkonnale, lisaks:

• Vähendab üldkolesterooli taset
• Tõstab nn hea HDL-kolesterooli taset
• Langetab vererõhku
• Vähendab trombide tekkimise võimalust
• Parandab ja soodustab veresoonte ahenemise korral uute veresoonte moodustumist
• Vähendab südamehaiguste tekkimise riski

Esmaabi hüpoglükeemia korral
Hüpoglükeemia on eriline seisund, mille põhjustab liiga madal veresuhkru tase – alla 3,0 mmol/l. Väga kiiresti võib areneda hüpoglükeemiline kooma ehk teadvusetus, mis eluohtlikkuse tõttu võib nõuda meditsiinilist abi. Hüpoglükeemia võib ilmneda järgmistes olukordades:

• tavalise insuliinidoosi katteks on tarbitud oluliselt vähem süsivesikuid (kiirustate ja jätate söögi pooleli; olete isutu ja sööte vähem);
• tehtud on tavalisest suurem insuliini doos – ekslikult või tahtlikult (kiirustades või halva valgustuse puhul)
• süstitud oluliselt suurema koguse; tahtlikult valitud suurem doos, kuid toit sisaldas süsivesikuid arvatust vähem);
• tavalisest oluliselt tugevam füüsiline koormus (kõndimise asemel jooks liiklusvahendile rutates, kodune kiirustav suurpuhastus, ootamatu füüsilise koormusega tööülesanne);
• alkoholi tarvitamine – isegi mõõdukates kogustes on suhkrut alandava toimega;
• ettevaatust ka kevadel, kiirel ilmastiku soojenemise perioodil ja reisimisel.

 
Hüpoglükeemia tunnused:

• ootamatult ilmunud nõrkus
• higistamine
• käte- või seesmine värin
• pearinglus
• kahvatus
• rahutus, hirm
• südamekloppimine
• näljatunne
• nägemisehäire
• segasus

 

• Loetletud nähtude puhul tuleb pikalt mõtlemata kohe süüa–juua kergesti imenduvaid süsivesikuid (kui puudub allergia, siis sobib hästi mesi, šokolaad; keele alla suhkur!)
• Keerake abivajaja küljele.
• Vajadusel kutsuge kiirabi, kui seisund ei parane!

 
Kasutatud kirjanduse allikad:
http://www.diabeet.ee/
Eesti Diabeediliit
http://www.diabetes.ee/Mis-on-diabeet.php
 
Kasulikku lugemist:
Toitumine ja haigused
http://www.toitumine.ee/diabeet/
 
Piltide kasutatud allikad: ADAM