Kõhulahtisus ehk diarröa
Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega. Kõhulahtisus võib olla paljude haiguste üheks sümptomiks. Kõhulahtisust võivad põhjustada viirused, bakterid või toidumürgitused, vähiravi, mao- või sooleoperatsioon või emotsionaalne stress.
Üsna sagedaseks kõhulahtisuse põhjuseks on ärritatud soole sündroom. Sümptomid tekivad sageli seoses ülemäärase stressi, reeglipäratu söömise, kiudainetevaese toidu kestva pruukimise ja lahtistite kontrollimatu tarvitamisega. Tekivad motoorikahäired ehk soolesisu liikumine kas aeglustub (tekib kõhukinnisus) või kiireneb (tekib kõhulahtisus), need võivad ka vahelduda.
Mõned antibiootikumid (näiteks ampitsilliin) kahjustavad soole normaalset mikrofloorat sedavõrd, et võimule pääseb Clostridium difficile nimeline bakter ning tekib kõhulahtisus. Malabsorptsiooni korral on kõhulahtisus tingitud toitainete imendumise häirest. Tsöliaakia korral tekib kõhulahtisus teraviljades sisalduvate valkude (gluteen)talumatuse tõttu. Haavandilise koliidi ja Chroni tõve korral tekib kõhulahtisus soolte põletiku tõttu.
Pikaajaline kõhulahtisus võib põhjustada vedeliku ja/või organismile oluliste mineraalide hulga vähenemist organismi, mis suuremaks tüsistuseks. Eriti tundlikud on vedelikupuuduse suhtes imikud ja väikelapsed.
Väikelaste kõhulahtisuse kõige sagedasemaks põhjustajaks on rotaviirused
Rotaviirusliku kõhulahtisuse peamisteks tunnusteks on vedel roe, millega kaasnevad oksendamine ja palavik. Harvem võib kõhulahtisus olla põhjustatud bakterite poolt. Bakteriaalse kõhulahtisuse tunnusteks on kõrge palavik, verd ja/või lima sisaldav roe. Mõnikord võib kõhulahtisus tekkida antibiootikumide kasutamise kõrvaltoimena või kaasneda neeruvaagnapõletiku ja kopsupõletikuga.
Vedelikupuuduse tunnusteks lastel on:
- keele kuivus;
- pisarate puudumine nutmisel;
- sissevajunud lõge (imikutel);
- harvenenud urineerimine (mähe on kauem kuiv kui tavaliselt);
- lapse rahutus või vastupidi, väsinud ja unine olek.
Oluline on selgitada haigestunu:
- • Kõhulahtisuse algusaeg ning kestus
- • Kaasnevad nähud (iiveldus, oksendamine, palavik, kaalulangus)
- • Mida on inimene söönud/joonud, kas on tarbinud ravimeid
- • Roojamise sagedus, rooja konsistents ja hulk
- Soolenakkuse kahtluse korral võetakse täpsemaks uurimiseks väljaheiteanalüüs (Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) Merimetsa nakkuskeskus).
Esmaabi kõhulahtisuse korral
- Pakkuge naatriumit ja kaaliumit sisaldavat lahust. Apteekides käsimüügis saadaval pulber Rehydron. Vajadusel pidage nõu perearstiga.
- Tarvitage rohkelt vett!
- “Smecta“ pulber – lastele alla 5-e aasta ½ pulbrit 3 korda päevas joogiga, suurematele 1 pulber 3 korda päevas
- Üle 12 aastastele ägeda kõhulahtisuse perioodil (iste vesivedel) loperamiidi-preparaat vastavalt annustamise skeemile
- Sööge/jooge puljongit, suppe, mis aitavad asendada kõhulahtisusest tingitud mineraalide kaotust.
- Hoiduge rasvasest toidust, kuumadest ja külmadest jookidest ning kofeiinist
- Ärge sööge kiudaineterikkaid toite, sest need ergutavad sooletegevust (nt oad, lillkapsas, kapsas)
- Jooge päeva jooksul piisavalt vedelikku, toatemperatuuril joogid põhjustavad vähem probleeme kui kuumad või külmad joogid
- Tarvitage probiootilisi piimatooteid ja keefiri
Kui puuduvad vedelikupuuduse tunnused, aga esineb kõhulahtisus, siis jätkake tavapärast toitmist ja lisaks:
- Tarbige rohkelt vett, taime-teed (kummelitee); ei sobi gaseeritud joogid;
- Vältige puuvilju söömist – see ärritab soolestikku veelgi;
- Pakkuge riisiputru.
Arstlik konsultatsioon (perearst, infektsioonist) on vajalik järgnevate sümptomite ilmnemisel nii laste kui täiskasvanute puhul:
- vedelikupuuduse tunnused (keel ja suu limaskestad on kuivad jt
- roojas või oksemassides on verd;
- kui palavik tõuseb kõrgemale kui 38,5 C
- esineb hootine tugev kõhuvalu, mis segab magamist;
- haigestunu keeldub joogist ja/või oksendab sageli ning suures koguses;
- urineerimine on vähenenud või uriin puudub viimase 6-8 tunni jooksul;
- haigestunu on loid või ülierutatud, ebaadekvaatne käitumine;
- haigestunu pulss on kiire ja/või esineb hingeldus;
- kui oksendamine kestab kauem kui 2 ööpäeva või kui sellega kaasneb äge peavalu ja kuklakangestus.
Kätepesu aitab vältida kõhulahtisust
Kõhulahtisusega kulgevate haiguste ennetamisel on kõige olulisem sage ja korrektne kätepesu. Ka lapsi õpetada hoolikalt vee ja seebiga käsi pesema. Kõhulahtisusega last ei tohi viia lasteaeda ega lubada kooli. Lisaks on võimalik rotaviiruslikku kõhulahtisust ennetada lapse vaktsineerimisega esimesel elupoolaastal.
Kasutatud allikad
Diarrhea
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003126.htm
Kõhulahtisus lastel
http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohulahtisus_lastel_LK.pdf
Kasulikud lingid lugemiseks
Vaktsineerimisest. Terviseamet
ttp://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html
Vaktsineerimine
http://vaktsiin.ee/
Piltide kasutatud allikad: ADAM