Põletused
Põletused on tavalised ja sageli juhtuvad. Enamus neist on väiksed ja nendega tegeletakse haiglaväliselt, mõnikord ka trauma- ja erakorralise meditsiiniosakondades, mõned põletused võivad olla ohtlikud. Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletustrauma haige ravi on interdistsiplinaarne tegevus ja parimate ravitulemuste eelduseks on hästi koordineeritud ning toimiv koostöö
kõrgemast ravietapist, haigla põletusravi osakonnast esmatasandini.
Põletusi võib jaotada järgmiselt:
1 Termilised põletused (tulised vedelikud, leek, kontaktpõletus);
2. Elektripõletused (katkised elektrijuhtmed, elektripistikud, elektrikilp, kõrgepingekahjustus põhiliselt elektriga tegelevatel inimestel ja metallivarastel, kasuistilised juhud atmosfärielektriga (äike);
3. Keemilised põletused (söövitused) (kontsentreeritud leelised (seebikivi, värske betoon), happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas), kaaliumpermaganaat
taimsed mahlad (ülased, karuputk);
4. Kiirguspõletused (päikesepõletus, solaarium, kvartslambid)
Põletuste asted
- I aste – naha punetus ja hellus. Paranemine armideta
- II A – villid
- II B pindmine derma on hävinenud. Kergem põletus paraneb epiteeli- ja
- tõsisem karvatuperakkude kaasabil
- III aste – nahk on pinges, värvilt valge, kollane või pruun, kogu derma on hävinenud. Paranemine armistusega.
- IV aste – Sügavate kudede kahjustus
Pindmised põletused on valusad, harva eluohtlikud, kuid kahjustused võivad olla ulatuslikud. Põletuspinda hinnatakse 1% ehk labakäe reegel.
Patsiendi labakäsi moodustab ~1% tema keha pindalast:
- Labakäsi 1% lapsel / 1% täiskasvanul
- Pea 19% lapsel / täiskasvanul 9%
- Ülajäse 9,5% lapsel / täiskasvanul 9%
- Ülakeha 32% lapsel / täiskasvanul 36%
- Alajäse 15% lapsel / täiskasvanul 18%
Kergeks põletuseks nimetatakse kahjustustus mis on maksimaalselt 10% keha pindalast, III a põletust kuni 2%. Keskmine põletus moodustub 10-20% keha pindalast, III a põletust 5-10%. Raskeks põletuseks leotakse üle 20% keha pindalast või üle 15% III a põletusi.
Esmaabi ja tegevused kannatanu päästmisel
- Kannatanu eemaldamine potentsiaalsest ohuallikast
- NB! enese kaitsmine kannatanu päästmisel
- Kannatanu kustutamine (veega, suurte pindade korral on parem leek lämmatada)
Hingamisteede põletusele viitavad nähud
- silmaga nähtav näo põletus (nahakahjustus)
- näokarvad põlenud (kulmud, ripsmed, vuntsid, ninakarvad)
- tahm ninas, suus; must röga
- kähe hääl, köha
Esmaabi ühe kehapiirkonna põletuse korral
- Jahuta jaheda/külma veega (10-15 min), vältige pika-ajalist jahutamist
- Eemalda riided säästvalt
- Töötle põletuspinda spetsiaalsete vahenditega (näiteks Burnshield)
- Kannatamatu valu korral ja tugeva nahakahjustuse korral pöördu arsti poole kas perearsti või erakorralise meditsiini osakonda
- Külmavärinate korral kata soojalt
- Suurepinnalisi põletusi ei tohi jahutada külma veega!
- Külgekleepunud või külgesulanud riideid ei tohi ära rebida!
Arstlik konsultatsiooni on vajalik juhul kui kannatanul on:
- Näo, käe- ja jalalabade põletused
- Sügavad põletushaavad
- Keemilised põletused; elektripõletused
- Hingamisteede põletused; CO mürgistus
- Kaasuvad vigastused põletushaigel; kaasuva haiguse esinemine
- Šoki tunnused (teadvusehäired, nahk jahe, kleepuv, pulss kiire, niitjas)
- 3-4 nädalaga mitteparanenud põletused;
- Haavainfektsiooni korral, kõrge palavik (üle 38´C), turse
Põlenu taastusravi põhimõtted
- Dieedi ja toidu optimaalse kaloraaži määramine on oluline raskete põletuste taastusravis
- Organismi kõrgenenud energiavajadus põletustrauma järgselt süsivesikute piisav hulk toidus (valgud/rasvad)
- Vitamiinid, mineraalained
- Haavaravi! (haavaraviõe juures – enamus igas haiglas, ka piirkonnahaiglas)
- Lisaks naha tasakaalu ja põletuse tagajärjel armistunud naha paranemine ja selle soodustamine (nt Dermatix geel on silikoongeel. NB! Ei sobi kasutamiseks lahtistel haavadel, naha pind peab olema paranenud; Contractubex geel – Bakteritsiidse toimega geel, takistab liigse sidekoe vohamist, soodustab naharakkude taasteket, parandab naha elastsust)
- Psühholoogiline abi vajadusel
Kasutatud kirjandus
Burns
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000030.htm
Journal of Burn Care and Research
http://journals.lww.com/burncareresearch/pages/default.aspx
Kasulikud lingid lugemiseks
Haavaravi
http://haav.bbraun.ee/?id=3
Journal of Burn Care and Research
http://journals.lww.com/burncareresearch/pages/default.aspx
Kasutatud piltide allikad: ADAM