Verejooks on elupuhune vere väljumine vereteedest ehk vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu.
Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Verejooksu võib jaotada:
• väline verejooks – veri voolab väliskeskkonda,
• sisemine – veri voolab kehaõõntesse või õõneselundisse,
• verevalum – veri voolab kudedesse.
Eristatakse vastavalt lähtekohale ka südame, arteriaalset, venoosset ja kapillaarset verejooksu.
Verejooksu põhjused:
• Verejooks rebenemisi – veresoone rebend mehhaanilise trauma või vigastuse tõttu.
• Verejooks näkitsemisi – soone seina terviklikkuse katkemine kasvajalise protsessi, haavandi või mädapõletiku tagajärjel.
• Verejooks läbipääsemisi – põhjuseks on veresoone läbilaskvuse tõus. Soodustavaks faktoriks on siin nakkushaigused, intoksikatsioonid, kiiritus või C vitamiini puudulikkus.
Tavaliselt veri hüübib ja verejooks peatub, kui ta ei ole küllalt intensiivne. Hemorraagia tagajärjed sõltuvad kaotatud vere hulgast, verejooksu kiirusest ja lokalisatsioonist. Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmav. Väikesed, kuid korduvad verejooksud põhjustavad aneemiat. Olulisemad verejooksuga seonduvad terminid on ära toodud allpoololevas tabelis.
Verevalum on vere väljumine veresoontest kudedesse
Tekib näiteks sportimisel, kus löögi tagajärjel perifeersed veresooned purunevad ja veri valgub lihaste vahele. Rahvakeeles nimetatakse neid ”sinikateks”.
Verevalum võib:
• täielikult resorbeeruda,
• tema kohale jääb tsüst (ajus),
• inkapsuleeruda,
• organiseeruda (asendub kiudsidekoega),
• tekivad liited.
Verevalumi korral soovitatakse jahutada vigastatud piirkonda.
Esmaabi verejooksu puhul sõltub vigastatud soone tüübist
Kapillaarne verejooks
• haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel);
• kogu pind veritseb ühtlaste punktidena;
• normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul.
Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga!
Arteriaalne verejooks tekib arteri vigastuse korral veri purskab haavast või pulseerib südame löögirütmis.
Ohtlikumad on kaela-ja reie arterite-veenide vigastused- nende korral võib verejoa purse olla kuni 3 m kõrgune. Suurte arterite (reie-, õlavarre) vigastus võib minutiga anda eluohtliku verekaotuse, teadvusekadu kuni 5 minutiga !
Tegutse kiiresti!
• suru arter steriilse sidemega vastu luud kinni (südamepoolsemalt)
• arteriaalse verejooksu puhul ülajäsemest: vajuta kaenlaarterile, mis asub kaenlaaugu eesmise ja keskmise kolmandiku piiril. Rõhumise suund poolviltu üles ja väljapoole.
• arteriaalse verejooksu puhul alajäsemest: vajuta reiearterile, mis asub kubeme- sideme all, sideme seesmise ja keskmise kolmandiku piiril. Rõhumise suund eest taha.
• arteriaalse verejooksu puhul peast või kaelast : vajuta unearterile, mis paikneb kõrisõlme kõrval. Rõhumise suund taha ja keskele lülisamba suunas.
• Väikese arteri (käsivarre ja sääre alumine pool, labakäsi ja pöid) vigastuse korral tee haavale rõhkside. Asetada marlit- vatti- marlit vaheldumisi, valmistada paks padjand ja suruda veritsevale pinnale. Kinnitada padjand marlisidemega.
• Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist.
• Kui verejooks on kontrolli all, seo haav kindlalt, kuid mitte liiga kõvasti kinni, võimalusel jahuta jääkoti abil (või kasutades käepäraseid vahendeid).
Hoolitse, et kannatanu ei läheks šokki. Kui kannatanu on külm, higine või loid, aseta ta lamama nii, et jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud ning mässi kannatanu soojalt sisse. Seejärel kontrolli – kas patsient on teadvusel, kas hingamisteed on vabad, kas ta hingab ja on tunda pulssi.
• Kutsu kiirabi!
Venoosne verejooks – tekib veeni vigastuse korral
• veri on hapnikuvaene, tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus);
• voolab ühtlase joana
Esmaabi
peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale;
• asetage kahjustunud kohale side (rõhkside) kompressioonirulli abil. Vajadusel panna peotäis sidemerulle haavale ja kinni siduda näiteks ümber noa/oksa vm.;
• eemaldage ettevaatlikult kannatanu riided (vajadusel lõika või rebi katki), et leida haav. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu kui ilmastikutingimused (sügisel, talvel) ei luba kannatanut lahti riietada libista käega ülariiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu;
• ärge puhastage haavu!
• sõita traumapunkti/erakorralise meditsiini osakonda kui kannatanu seisund võimaldab või kutsuda kohe 112.
Šokk on äge vereringepuudulikkus koos kaasneva elutähtsate elundite verevarustuse häirega ja sellest tuleneva otsese ohuga elule!
See mõiste pole seotud psühholoogilise ega elektrilise šokiga. Põhitunnusteks on hüpotensioon, hüperventilatsioon, teadvusehäired ja oliguuria. Hüpoperfusioon tingib hapniku ja toitainete vähesuse rakkudes, mille tagajärjeks on ainevahetushäired ja atsidoosi teke.
Šoki enam levinud põhjused:
1. verejooksud, põletused;
2. südamelihase infarkt, rasked rütmihäired;
3. mikroorganismid ja nende toksiinid;
4. mürgistused uinutite ja narkootikumidega;
5. türeotoksikoos, diabeetiline kooma.
Šoki staadiumid
• Mitteprogresseeruv staadium – siin domineerivad kompensatoorsed mehhanismid. Tagatakse südame minutimaht ja vererõhk. Kannatanul esineb tahhükardia, verevarustuse vähenemine neerudes ja veresoonte ahenemine, mille tagajärjeks on naha jahedus. Südames ja ajus on vasokonstriktsioon tagasihoidlikum ja hapnikuvarustus parem.
• Progresseeruv staadium – elutähtsad organid hakkavad kannatama hapnikuvaeguse all. Väheneb südame minutimaht ja veresoonte endoteeli hüpoksia, mis on aluseks Väheneb uriinieritus ja ilmnevad teadvuse häired.
• Pöördumatu staadium – suurenevad rakkude kahjustused. Areneb aju hüpoksia. Atsidoosile lisandub hüperglükeemia ja vee ning elektrolüütide häired. Ilmnevad organkahjustused kopsudes, neerudes, südames, ajus, neerupealistes, maksas ja seedetraktis.
Esmaabi šoki korral
• Pane kannatanu lamama.
• Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale, verevarustuse tagamiseks.
• Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda.
• Rahusta kannatanut.
• Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks).
• Ära lase kannatanul püsti tõusta.
• Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse küliliasendisse (recovery position)
• Ära jäta kannatanu järelevalveta!
• Kutsu kiirabi!
NB! Kõik verejooksuga kannatanuid tuleb käsitleda kui potentsiaalseid nakkusohtlikke – kaitske iseennast!
Kasutatud allikad
Bleeding
http://www.healthline.com/symptom/bleeding
Bleeding overview
www.emedicinehealth.com/wilderness_bleeding/article_em.htm
Piltide kasutatud allikad: ADAM
