Ärevushäire – uus moehaigus või tõsine tervisehäda?
Elutempo kasvades kasutavad ja väärtustavad inimesed üha enam aju ratsionaliseerimise võimet. Emotsioonid pole aga kuhugi kadunud ja need leiavad väljapääsu keha kaudu, kui seda vähegi võimaldatakse. Seda võib märgata näiteks laste peal, kes hakkavad pinge korral värisema. Ärevus on normaalne reaktsioon stressile. See aitab Teil lahendada pingelisi olukordi kontoris, õppida raskemaks eksamiks, või säilitada keskendumisvõimet tähtsa kõne ajal. Üldiselt, see aitab toime tulla.
Mis on tekkepõhjused?
Ärevushäireid on erinevaid, kuid neid kõiki ühendab sarnane tekke- ja säilimismehhanism. Ärevushäirete kontekstis tekib hirm olukorras, kus reaalne oht puudub. Põhjuseid ärevushäireks on mitmeid, kuid üldiselt võib jaotada kolme gruppi:
- sotsiaalse keskkonna mõju ehk inimestevahelise suhete mõju
- füüsilise keskkonna mõju ehk elukogemuste tähendus ja intensiivsus
- individuaalne neurohormonaalne sattumus ehk individuaalne haavatavus
Inimesed üldiselt usuvad oma irratsionaalseid mõtteid ka siis, kui neid on korduvalt veendud vastupidises ja kardetud katastroofi pole juhtunud. Väga sageli on ühel patsiendil mitu ärevushäiret korraga. Vaatamata ühisele aluspõhjale on iga ärevushäire puhul võimalik hinnata spetsiifilisi irratsionaalseid mõtteid, samuti sellest tingitud vältimiskäitumist.
Hirmu tunnevad kõik inimesed elu jooksul. Tavaliselt tekib see mõõdukana olukordades, mida kõigil aeg-ajalt ette tuleb: uudsed situatsioonid, avalikud esinemised jne. Esmalt hindame olukorra enda jaoks hirmutavaks ja selle tagajärjel tekibki hirm, millega käivad alati kaasas kindlad kehalised sümptomid: süda klopib, peopesad ja kaenlaalused lähevad niiskeks, hingamisrütm muutub, tekib pingetunne kehas. Enamik inimesi teavad neid sümptoome ning annavad endale aru, et tegemist on hirmu väljendumisega. Paanikahäire korral tõlgendab isik neidsamu tavalisi hirmu kehalisi väljendusi kui märke, et kohe-kohe hakkab juhtuma midagi kohutavat ja hirmsat. Kui kehalistele sümptomitele süstemaatiliselt ja paljudes olukordades omistada katastroofilist tähendust, siis saab selle kehalise sümptomi tekkimine hirmu edasise kasvamise põhjuseks.
Ärevusel on mitmed põhjused ja sellega kaasnevad häired
Ärevuse psüühilised sümptomid:
- rahutus, võimetus lõõgastuda
- pingetunne
- kergesti ehmumine tühistel põhjustel
- muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või
- pea läheb mõtetest tühjaks
- kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus
- hirm kaotada kontroll enese üle või “minna hulluks” või “peast segi”
- surmahirm
- tunne, et välised objektid on ebareaalsed või “eemalolekutunne”, tunne just kui ma ei oleks reaalselt siin
Ärevuse somaatilised sümptomid:
- südame kloppimine
- higistamine
- värisemine, vappumine
- suukuivus
- hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne)
- valud või ebamugavustunne rindkeres
- iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus
- lihaspinge ja lihaspingega seotud valud
- kuumad ja külmad hood
- tuimusetunne või surinad
- pearingluse-, ebakindlusetunne
- tükitunne kurgus, neelamisraskused
Muude füsioloogiliste funktsioonide häired:
- uinumisraskused
- seksuaaldüsfunktsioonid
Ja kui miski hinnatakse väga hirmsaks, on ka arusaadav, et seda püütakse kõigest väest vältida ning kardetud ärevussümptomite ilmnedes kasutatakse erinevaid abivahendeid – otsitakse aktiivset tegevust, minnakse värske õhu kätte, võetakse rahusteid. Kuid mida enam ärevuse tekkimist välditakse ja selle normaalset kulgu abivahenditega katkestatakse, seda enam paanikahäire süveneb ja säilib.
Liigne muretsemine mõjub tervisele negatiivselt
Muremõtted tekitavad kehalist pinget. Pikaajaline lihaspinge võib omakorda põhjustada peavalusid, seljavalusid. Sagedane kaasnev probleem on unehäired, mis omakorda kurnab organismi. Kogu keha on pidevas valmisolekus millekski, mis kohe-kohe peaks juhtuma. Pingesoleku kaasnähud võivad olla ka pearinglus, südamekloppimine, ebamugavustunne kõhus, seedehäired. Pideva muretsemise sagedaseks kaaslaseks on depressioon. Lisaks püsivale ärevusele muutub inimene kurvaks ja lootusetuks.
Tegelikult on hirm ja ärevus on täiesti normaalsed tunded ning kõik inimesed on aeg-ajalt ärevad. Ärevus tekib alati oma kindlal põhjusel: reaalne oht, irratsionaalsed mõtted ohtlikkuse kohta. Me ei pea oma ärevust kontrollima, sest mida enam me püüame seda teha, seda enam ärevus kasvab. Ärevust tuleks aktsepteerida ja sellega kokku puutuda, sest siis mõistame, et ärevus pole ohtlik ja ta läheb ise üle.
Ärevushäire on ravitav
Adekvaatse ja õigeaegse raviga on võimalik ärevushäiretest paraneda. Parim võimalus ärevushäirete õigeaegseks äratundmiseks ning ravi alustamiseks on perearstil, kuid edasist ravi, eriti tüsistunud juhtumitel, on otstarbekas korraldada koos psühholoogi ja psühhiaatriga. Adekvaatne ravi tähendab kombineeritud nii medikamentoosset kui psühhoterapeutilist ravi koos vajaliku rehabilitatsiooniga. Kergete ja mõõdukate ärevushäirete korral on esimene ravivalik tõenduspõhine psühhoteraapia. Iga ärevushäire raviks on olemas efektiivsed psühhoteraapiameetodid – peamiselt on need kognitiivsed, käitumuslikud ja metakognitiivsed tehnikad. Ärevushäired alluvad psühhoterapeutilisele ravile suhteliselt hästi.
Teraapia eesmärk on vähendada ülemäärast hirmu ja parandada seeläbi üldist eluga toimetulekut selleks, et inimene saaks elada rahulikult ja õnnelikku elu.
Stressijuhtimine kui eneseabi võimalus
- Kõrvaldage stressifaktorid!
- Konsulteerige julgelt perearstiga, psühholoogi või psühhiaatriga.
- Kui on arsti poolt väljakirjutatud rahustavad tilgad, siis võib esmaabiks tarvitada Valocordin-diazepami tilku, 10-15 hoo puhul. NB! Tilgad teevad uniseks!
- Kasutada võib ka rahustavaid taimseid toidulisandeid.
- Juhul kui peale esmaabivõtteid südamepekslemine jätkub, helistage 112.
Pereliikmed võivad mängida olulist rolli inimese ravis, pakkudes tuge. Õppida, kuidas juhtida stressi aitab jääda rahulikumaks. Uuringud näitavad, et värskes õhus viibimine ja aeroobne treening (sörkimine, jalgrattasõit, ja ujumine) on rahustava toimega. Kofeiin, uimastid ja mõned ravimid võivad negatiivselt mõjutada tervisele.
Mitte miski ei vaeva rohkem, kui meie enda mõtted.
Mitte miski ei piira rohkem, kui meie enda hirmud.
Mitte miski ei kontrolli rohkem, kui meie enda uskumused.
Mõelge positiivselt!
Kasutatud allikad
Wittchen H.U., Hoyer J. (2001). Generalized anxiety disorder: nature and course. Journal of Clinical Psychiatry, 62(S11):15-19.
Šlik J. (2002). Ärevushäired. Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik. Avaldatud ka Eesti Arst, 81(10): 645-654. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/ANX/anxiety.htm
https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigus
Ärevus-, stressiga seotud, dissotsiatiived ja somatoformsed häired
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm
Piltide kasutatud allikas: MedicalBox