Allergiahaigused on viimastel aastatel märkimisväärselt sagenenud. Allergia tekkimisel on oluline geneetiline (astma, ekseem, heinapalavik). Õietolmuallergia rahvapäevane nimetus on heinapalvik. Allergiasümptomite esinemisel on tõenäosemad ka sagedasemad…
Insult Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. Insult on raskete tagajärgedega, rasket…
Kõrgvererõhktõbi on kurikaval Praegu on arenenud ühiskonna üks suurimaid terviseprobleeme kõrgevererõhktõbi. Kõik prognoosid ütlevad, et ka tulevikus esineb südame ja veresoonkonna haigusi järjest enam. Mis…
Ärevushäire – uus moehaigus või tõsine tervisehäda? Elutempo kasvades kasutavad ja väärtustavad inimesed üha enam aju ratsionaliseerimise võimet. Emotsioonid pole aga kuhugi kadunud ja…
Südamelihase infarkt Haiguse olemus Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned – pärgarterid. Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse…
Mida teha, et kõhugripp ei halvaks kogu pere? Kuna kõhuviirused levivad väga kiiresti ja on eriti nakkavad, levides suurtes kollektiivides kulutulena, võib kergesti…
Gripp – hooajaline nuhtlus! Igal aastal jõuab kätte aeg, mil erinevad gripiliigid on liikvel, nakatavad inimesi ning tekitavad vahel asjakohast, kuid enamjaolt asjatut paanikat. Kuigi…
Minestusel ja teadvusetusel on suur vahe! Minestamine võib tulla mitmetest teguritest, näiteks õhupuudusest või hirmust, kuid pealtnäha põhjuseta teadvusekadu võib viidata tõsisele haigusele. Seetõttu tuleb…
Talvisel ajal on peatraumade oht võrreldes muude aastaaegadega tunduvalt suurem. Libedaga esineb kukkumisi tihti, lisaks varitseb tänaval kõndides jalakäijaid ka lisaoht – muidu ohutud majaääred…
Lokaalne külmumine ja üldine alajahtumine on talvisel ajal suureks ohuks! Praegusel aastaajal on välistemperatuurid madalad ning nii alajahtumine kui ka lokaalne külmumine on kiired tulema.…