Angiin

Kurguvalu võib tekkida väga mitmesuguste haiguste puhul ja võib olla kui häiresignaal ohule. Üheks sagedaseks neelamisvalulikkuse põhjustajaks on kurgupõletik ehk angiin.
Ägedat tonsilliiti põhjustab enamusel juhtudel bakter, harvem ka viirused. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletiku. Sageli on mingil määral põletikust haaratud ka teised mandlid. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis.
 
Sümptomid
Ägeda tonsilliidi puhul esinevad:

• palavik,
• peavalu,
• neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel
• lihasvalud,
• väsimus,
• isutus,
• kõrvavalu,
• kaela lümfisõlmede suurenemine.

Vahetult pärast angiini põdemist tekib haigus mõnikord uuesti. Ilmub tugev ühepoolne valu kurgus koos suu avamise raskusega. Neelu vaatlemisel näeb ühel pool kurgumandli kohal tugevat turset ja esilevõlvumist. Taoline leid on tüüpiline mandliümbruse mädanikule. Raviks avab eriarst mädakolde kirurgiliselt. Niisugune komplikatsioon areneb sageli juhtudel, kui angiini ravi ei ole olnud piisav. Kroonilistel juhtudel tuleb koos eriarstiga kaaluda kurgumandlite kirurgilise eemaldamise vajadust.
Kui angiin kulgeb väga raskelt kõrge palaviku ja selgeilmelise lümfadeniidiga, siis viitab see hoopis muule üldhaigusele. Neil juhtudel haigus ei parane 5-6 päevaga, nagu on tüüpiline angiinile. Üheks niisuguseks haiguseks võib olla viiruslik mononukleoos. Samalaadselt võivad kulgeda ka eriti tõsised valgeveresuse vormid.
Ravivõimalused ja abi kodustes tingimustes

• Vajalik on üldine toetav ja sümptomaatiline ravi kodustes tingimustes: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol).
• Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad erinevad aerosoolid (Hexoral spray, taruvaigu ja saialille aerosool), soojad joogid.
• Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva. Tablettravi vajaduse osas konsulteerige oma perearstiga, vajadusel kurgu-kõrva-nina arstiga.
• Kui esineb kõrge palavik, mis ei allu ravile, tugevalt väljendunud neelamise ja hingamisraskus kutsuge kiirabi.

 
Infektsioosne mononukleoos

 
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse põhjustajaks kas Epsteini-Barri viirus või tsütomegaloviirus. Haigus levib inimeselt inimesele sülje kaudu, mistõttu seda nimetatakse ka suudlemishaiguseks. Sagedamini haigestuvad noored inimesed. Võimalik on samuti levik piisknakkusena.
Peiteperiood on 4–14 päeva. Enne ägedate haigusnähtude tekkimist võib enesetunne olla kehv juba 7–10 päeva varem, esineb ka peavalu, kaela kangust, kuiva köha. Haigus algab ägedalt, tõuseb palavik, enesetunne halveneb kiiresti. Kurk on valus, turses, punetav, kurgumandlitele tekib laialdane mädane katt, nägu punetab. Lümfisõlmed suurenevad – 75% juhtudest kaelal, 50% juhtudest ka teistes kehapiirkondades. 4.–6. haiguspäeval võib tekkida nahale leetrite või sarlakite löövet meenutav lööve. Valguskartus kuulub samuti haigusnähtude hulka. Põrn suureneb, maksa funktsioon võib olla häiritud. Haigus on siiski healoomuline ja enamasti paraneb iseeneslikult. Paranemine toimub 4–6 nädalaga, kuid võib võtta ka rohkem aega, loidus võib püsida pikalt.
Kasutatud allikad
“Tervise ABC” (ISBN 9789985682388). Valgus, 2009/Celsius Healthcare, 2013.
MedlinePlus. Infectious Mononucleosis
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/infectiousmononucleosis.html
 
Piltide kasutatud allikad: ADAM, “Tervise ABC”