Peavalu

Peavalu on laialt levinud terviseprobleem
Peavalu on probleem, mida on tundunud üheksa inimest kümnest. On väga vähe inimesi, kellel mitte kunagi ei ole pea valutanud. Migreen on kõige sagedasem neuroloogiline haigus, mis alandab olulisel määral inimeste elukvaliteeti (WHO – World Health Organisation). Peavalu hakkavad lapsed kurtma umbes viiendast eluaastast. Kaebused sagenevad just eas, kui minnakse kooli. Laste peavalud ja kehv enesetunne teevad mõistagi muret ka õpetajatele ja vanematele, kes otsivad abi ja nõu. Enamasti ei ole laste peavalude taga mingeid terviseprobleeme, põhjuseks on kodu- ja koolipinged ning suhteprobleemid.
7 müüti peavalust

• Sagedane valuvaigistite kasutamine võib peavalusid süvendada.
• Valdav enamus peavalusid pole kasvajatega seotud.
• Umbes kolmandik migreeni all kannatajaid on mehed.
• Esmaste peavalude puhul pole pea uurimine üldse vajalik.
• Spetsiaalne psühholoogiline ravi on krooniliste peavalude korral väga efektiivne
• Enamus peavalusid saab regulaarse füüsilise treeninguga ära hoida.
• Kõige sagedasemad peavalud on ravitavad perearsti juures.

 
Migreen
On   üks   kroonilise   peavalu   alaliike, mille all kannatab  mitmete uuringute andmetel umbes 10% elanikkonnast.  Migreeni teket võivad provotseerida:

• ere vilkuv valgus,
• magamatus,
• alkohol,
• stress,
• söömata olek,
• ärritavad lõhnad,
• ilmamuutused,
• hormonaalsed põhjused (naistel menstruatsioon).

Migreenile  on iseloomulik  ühepoolne,  pulseeriv, mõõdukalt  tugev kuni  raske  peavalu , mis  sageli  ägeneb  füüsilisel  koormusel ja kaob magades.  Sageli kaasnevad   iiveldus  või  oksendamine,  fotofoobia ja  fonofoobia.  Migreenile võivad eelneda või kaasneda aurad. Kõige sagedamini esinevad  nägemishäired, virvendusskotoomid ning valgusesähvatused. Migreen esineb peavaluhoogudena,   mis  võivad  kesta  mõnest  tunnist   mitme päevani.    Küllaltki sageli võib  valu olla  väga tugeva  ja  piinava  iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Samuti  on täheldatud,  et  väiksemgi  müra  või päevavalgus (ka ere valgus) on hoo ajal muutunud väljakannatamatuks.
Migreeni välja ravida ei saa, kuid inimesed, kes on migreeni all kannatanud, teavad, mis neil peavalu esile kutsub ja on õppinud ka seda vältima.
Pingepeavalu
Pingepeavalu on küllalt sageli esinev peavalu vorm. Lastel esineb sageli pingepeavalusid. Mõiste „pingetüüpi peavalu“ ei tule pingelisest elust meie ümber, vaid sellest, et peavalu tundvatel inimestel on valude ajal või nende vahel kaelalihaste kõrgenenud toonus ehk pinge.
Pingepeavalu on sageli episoodiline, kuid võib muutuda krooniliseks. Peavalud on oma iseloomult difuussed, mõlemapoolsed, „suruvad ja pingutavad”, raskusastmelt  kerged kuni mõõdukad. Valu esineb valdavalt kaela regioonis ning kukla piirkonnas. Vahest võib esineda ka fotofoobiat, fonofoobiat või kerget iiveldust. Oksendamine ei ole kroonilisele pingepeavalule iseloomulik.
 
Teiste seisunditega seotud peavalu

• See võib olla lokaalse peapiirkonna haiguse (riniit, sinusiit, otiit, hambahaigused), lülisamba ülemise kaelaosa  või süsteemse haiguse sümptomiks.
• Ägedad rasked peavalud võivad viidata eluohtlike seisundite, näiteks subarahnoidaalne hemorraagia (trauma järgselt) või meningiidi (kaasnevalt sümptomid: kuklakangestus, kõrge palavik, teadvuse hämardumine) olemasolule.
• Sinusiitide korral on valdavalt frontaalse lokalisatsiooniga peavalu, mis süveneb ette kummardudes. Valu võib esineda silmade vahel või nn “peast kaela kiirguv valu”.
• Ajukasvajaga kaasnev peavalu ei ole alati lokaliseeritav ja sageli simuleerib pingepeavalu või migreeni. Pealegi pole ajukasvaja korral peavalu sageli esmane sümptoom, vaid valdavalt tekib haiguse arengu lõppstaadiumites.
• Hüpertensioonipeavalu on  valdavalt kõige intensiivsem hommikul ärgates.       Hüpertooniliste kriiside korral on peavalu ka üks sümptoome, millega tuleb arvestada kõrgete vererõhuväärtustele lisaks. Sellisel juhul lisanduvad tavaliselt ka neuroloogilised sümptomid, virvendus silme ees.
• Neuralgiate sümptomeid vallandavad rääkimine, mälumine, naermine, köhimine.
• Peavalu gripi korral esineb peavalu, lihas- ja liigesvalud, kõrgenenud temperatuur, nõrkus.
• Premenstruaalsündroom – uuringute järgi 50% PMS haigetest esines peavalu.
• Herpesinfektsioonist  tingitud valu (vajab sõltuvalt haigusastmest adekvaatset lokaalset ning vajadusel süsteemset ravi).
• Transitoorsed isheemilised atakid (TIA) võivad anda kuni 24 tundi püsivat          peavalu.

Kuidas peavalu ravida?
Sõltumata peavalu alaliigist, on peavalude ravi sümptomaatiline ehk valu leevendav. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on juba aastaid tagasi võtnud kasutusele valuravi redeli. Peavalu puhul toovad leevendust käsimüügist saada olevad ravimid. Need võivad olla abiks  ka migreeni puhul. Pingetüüpi valu tundvad inimesed peavad aga paraku kasutama retseptiravimeid. Raseduse ajal tuleks vältida igasuguseid ravimeid.  Kui see on siiski möödapääsmatu, siis lihtsalt valu leevendamiseks on esmavaliku ravim Paratsetamool (enne tuleb siiski nõu pidada oma arstiga).
Oluline on õigeaegne ravimi võtmine. Peavalu leevendamine võiks alata koheselt valu aistingu tekkimisest. Pikaajalisel valu kannatamisel on oht, et valu tugevnemise järel tablett enam nii tõhus pole. See omakorda võib viia liiga suurte ravimiannuste tarvitamiseni. Mida varem valuvaigistav ravim sisse võtta, seda suurema tõenäosusega saate abi juba esimese annuse manustamise järgselt. Peavalu raviga tegelevad Eestis perearstid, neuroloogid ja eriväljaõppe saanud õed.
Lisaks sagedasemini levinud peavaluvormidele nagu migreen ja pingepeavalu, siis ka sage käsimüügiravimite kasutamine võib lisaks tekitada peavalu, mida nimetataksegi ravimite väärkasutusest tekkinud peavalu. Ravim, mille võtame peavalu ravimiseks, teeb meid tegelikult haigemaks.
Kuidas peavalu ära hoida?

• Tundke enda keha, mis põhjustas peavalu? Osake valu leevendada
• Vältige pikka aega ühes asendis istumist või liikumist.
• Hoolitsege oma füüsilise vormi eest. Valu aitab vältida mõõdukas koormus – jalutage igal võimalikul juhul, püüdke ühildada liikumine oma päevarutiiniga.
• Leidke just enda jaoks sobivad lõõgastumisnipid, olgu selleks füsioteraapia, massaaž või näiteks nõelravi.
• Jälgige, et töö- ja puhkeaeg oleks tasakaalus, osake puhata.
• Valu ei pea kannatama. Hoidke ravimeid käepärast. Valides missugust ravimit oma peavalu leevendamiseks osta, järgige apteekri, pereõe või arsti nõuandeid!
• Võimalusel pöörduge peavaluõe spetsialiseeritud vastuvõtule.

 
Terves kehas terve vaim!
 
Kasutatud kirjanduse allikad
Eesti Peavalu Selts
www.peavalu.ee
 
Kasutatud piltide allikad: itriagehealth.com