Insult

Insult

Igal aastal haigestub Eestis insulti ĂŒle 4500 inimese. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. Insult on raskete tagajĂ€rgedega, rasket invaliidsust pĂ”hjustav haigus ning vĂ”ib olla surmav. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid vĂ”ib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel. Insuldil tekib kas ajuveresoone sulgumise ehk isheemilise infarkti vĂ”i ajuveresoone lĂ”hkemise ehk ajusisese hemorraagia tĂ”ttu, mille tagajĂ€rjel tekib verejooks ajju.
 
Millised on insuldi riskitegurid?
 
MĂ”ned inimesed on insuldist rohkem ohustatud kui teised. Teatud insuldi riskitegureid ei saa muuta – nĂ€iteks sugu, vanust ja geneetilist eelsoodumust. Enamlevinud insuldi riskiteguriteks on:

  • Suitsetamine
  • Alkoholi liigtarbimine
  • Suur kehakaal
  • VĂ€hene fĂŒĂŒsiline aktiivsus
  • KĂ”rge vererĂ”hk
  • SuhkurtĂ”bi
  • SĂŒdame rĂŒtmihĂ€ired
  • Suur vere kolesteroolisisaldus

 
SĂŒmptomid tekivad Ă€kki!
 
Ajukahjustuse sĂŒmptomid sĂ”ltuvad sellest, milline ajuosa on kahjustatud, kui suur on kahjustus ja milline on isiku eelnev ĂŒldine tervislik seisund. Erinevad ajuosad kontrollivad erinevaid tegevusi.
 
KĂ”ige enamlevinud Ă€kki tekkinud sĂŒmptomid on:

  • ĂŒhe kehapoole nĂ”rkus ehk halvatus – kĂ€si/jalg ei ”kuula sĂ”na”, ”ei ole enda omad”,  suunurk vajub viltu;
  • ĂŒhe kehapoole tuimus ehk tundlikkuse langus – ĂŒhes kehapooles on „surinad“ vĂ”i nahk tundub puudutamisel „vÔÔras“;
  • kĂ”nehĂ€ire – kĂ”ne vĂ”ib olla pudistav vĂ”i raskusi Ă”igete sĂ”nade vĂ€ljaĂŒtlemisel, ka kĂ”nest arusaamisel;
  • tasakaaluhĂ€ire;
  • vĂ€ga tugev peavalu.

 
Juhul kui kahtlustate insulti, kontrollige:
NĂ€gu – kas inimene saab naeratada? Kas ĂŒks suunurk vĂ”i silmalaug on alla vajunud?
KĂ€si – kas inimene saab enda ette ĂŒles tĂ”sta mĂ”lemad kĂ€ed?
KÔne -kas inimene rÀÀgib selgelt ning saab aru mida talle rÀÀgitakse?
 
Transitoorse isheemilise attaki (TIA) kutsutakse tihti mini-insuldiks. TIA tekib, kui verevool ajusse on takistatud vaid ajutiselt vĂ€ga lĂŒhikeseks ajaks ja vastav ajuosa on hapnikupuuduses vaid mĂ”ne minuti. TIA sĂŒmptomid on samad, mis insuldi sĂŒmptomid, kestavad mĂ”nest minutist tundideni ja kaovad tĂ€ielikult 24 tunni jooksul. TIA on nn ohumĂ€rk ja sĂŒmptomeid ei tohi ignoreerida! Kui jÀÀb kahtlus, et midagi on valesti – helistage koheselt 112!
 
 
Insuldi ravis ja taastamisperioodil on lÀhedastel suur roll
 
Insuldi ravi toimub haiglas. Uuringud on nĂ€idanud, et mida kiiremini jĂ”uab insuldiga patsient haiglasse, seda suuremad on tema vĂ”imalused paranemiseks. Insuldi taastusravi peab algama vĂ”imalikult vara, niipea kui patsiendi ĂŒldseisund on stabiliseerunud. Insuldiga patsiendi lĂ€hedased peavad olema aktiivselt kaasatud taastusraviprotsessi. Nad osalevad taastusraviplaani koostamises ja taastusravi eesmĂ€rkide seadmisel.
 
Insuldiga kaasneb hulgaliselt erinevaid probleeme, millega alustatakse tegelemist haiglas ja jÀtkatakse edasi jÀrel- ning taastusravis, samuti hiljem kodus.
 
 
Insuldiga kaasnevad probleemid:

  • JĂ€semete nĂ”rkus vĂ”i halvatus
  • JĂ€ikus ehk spastilisus
  • KĂ”nehĂ€ired
  • NeelamishĂ€ired ehk dĂŒsfaagia
  • NĂ€gemishĂ€ired
  • PĂ”ie- ja seedetegevuse hĂ€ired
  • PsĂŒĂŒhikahĂ€ired
  • Epilepsia

 
PĂ€rast ajuinfarkti ei ole soovitav:

  • juhtida autot 3-6 kuu jooksul. Juhtimise keeld vĂ”ib olla ka pĂŒsiv, kui haigus on olnud raske vĂ”i selleks liituvad ka tĂ€helepanuhĂ€ire, nĂ€gemispuue vĂ”i suhtlemisraskused.
  • reisida lennukiga kahe nĂ€dala jooksul peale tekkinud insulti. Kui insult on olnud raske, ei soovitata lennureisi esimese  nelja nĂ€dala jooksul.
  • kĂ€ia saunas kahe nĂ€dala jooksul peale juhtunud insulti. Kui vererĂ”hk ei ole kontrolli all tuleb kuuma sauna vĂ€ltida.
  • kahe nĂ€dala jooksul pĂ€rast insulti raske fĂŒĂŒsiline töö ja tugev pingutus, isegi kui sĂŒmptomid on taastunud.

 
 
Lihtsate elustiili muutuste abil insuldi teket ennetada!
 

  • Suitsetamisest loobumine vĂ€hendab insuldi riski olenemata sellest, kui vana te olete ning kui kaua olete suitsetanud. Suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, kuid tervise parandamise nimel on see vÀÀrt ĂŒritamist.
  • Liigne alkoholitarbimine suurendab insuldi riski, sest see tĂ”stab vererĂ”hku.
  • Toituge tervislikult!
  • Olge fĂŒĂŒsiliselt aktiivne – 30 minutit mÔÔdukat fĂŒĂŒsilist koormust 5 x nĂ€dalas aitab vĂ€hendada insuldi tekke riski!
  • Normist kĂ”rgem vererĂ”hk vajab ravi! VĂ”tke teile mÀÀratud ravimeid regulaarselt!
  • SuhkurtĂ”ve ravi peab olema pidev. KĂ”ik kĂ”ik >50 aastased isikud vĂ€hemalt kord aastas kontrollima oma veresuhkru vÀÀrtust perearsti/pereĂ”e juures.
  • Verd vedeldavate ravimite kasutamine arĂŒtmia korral vĂ€hendab insuldiriski ligi 70% vĂ”rra!

 
 
Muutke oma elustiil tervislikumaks, et tagada parema kvaliteediga elu paljudeks aastateks!
 
 
Kasulikud lingid lugemiseks:
L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, http://www.insult.ee/
Spetsiaalse toiduga seonduv info: http://www.nutrikaubandus.ee/
www.kolesterool.ee
www.toitumine.ee
www.terviseinfo.ee
 
 
Kasutatud allikad
 
American Heart Association.
http://stroke.ahajournals.org/content/40/8/2945.full
 
Gorelick PB., Goldstein LB., Ovbiagele B. (2014). New Guidelines to Reduce Risk of Atherosclerotic Cardiovascular DiseaseImplications for Stroke Prevention in 2014. Stroke, 45: 945-947. http://stroke.ahajournals.org/content/45/4/945.full.pdf+html
 
Towfighi A., Markovic D., Ovbiagele B. (2014). Consistency of Blood Pressure Control After Ischemic Stroke: Prevalence and Prognosis. Stroke, 27.
https://stroke.ahajournals.org/content/early/2014/03/27/STROKEAHA.113.001900.full.pdf+html
 
http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/11-insult
 
 
 
 
Piltide kasutatud allikas: American Heart Association