Head Tervishoiu Akadeemia sõbrad, õppijad ja lugejad! Me alustame oma blogis paralleelselt terviseteemadega uue teemaatikaga – VEEOHUTUS!
Eestis uppumissurmade statistika on üsna masendav: eelmisel aastal 56 inimest, üleeelmisel – 63. Tänavu on uppunud juba 53 inimest (seisuga 03.09.2014).
Sellel aastal on olnud mitme uppunuga paadiõnnetusi, mis leidsid aset enne suplushooaega, võrreldes eelmise aastaga ei olnud aga mitte ühtegi taolist paadiõnnetust.
2014. aasta nelja esimese kuuga oli silmatorkavalt palju surmaga lõppenud veeõnnetusi seotud eelkõige kalastajatega ja paatidega. Võimalik, et need õnnetused ei oleks soojal perioodil juhtudes nii traagiliselt lõppenud. Pea kõikide paadiõnnetuste puhul oli iseloomulikuks jooneks ka päästevesti puudumine. Suvisel perioodil oli kahjuks väga suur hulk inimesi, kes alahindasid alkoholi mõju ja läksid siiski vette suplema või ujuma. Juunist augustini jättis oma elu veekokku 32 inimest, kellest 56% oli eelnevalt tarvitanud alkoholi ja seeläbi joobes.
Kuidas hoida ennast veekogudel erinevatel aastaaegadel, erineva ilmaolustikuga, millised ohutusvahendid olemas, kuidas neid kasutada ja paljust muust kirjutab meie blogis veeohutuses tuntud ekspert Gert Teder.
Gert on MTÜ Selts Eesti Vetelpääste juhatuse liige, kes põhikohaga töötab Põhja Päästekeskuses Lilleküla komandos.
Gert Teder
Esimene artikkel veeohutuse teemal käsitleb eneseohutust paadisõidul ning ohutusvestide õiget valikut ja nende kasutamist. Head lugemist!
OHUTU PAADISÕIT
Sügis on aeg, kus kalavetel on rohkelt kalamehi ja paljud neist paadiga. Ilmad on veel iseenesest soojad, kuid vee temperatuurid langevad päev päevalt. Sellistel tingimustel on igasugune vette sattumine eluohtlik. Siinkohal tuletakski meelde ohutusalaseid põhitõdesid paadisõidul.
Minnes paadiga veekogule, veendu, et paat oleks töökorras. Puuduksid praod ja defektid paadi keres. Juhul, kui tegemist on võõra paadiga, veendu, milline on paadi kandevõime. Tähtis on, et ei koormataks paati üle. Meeles tuleb pidada, et seda on võimalik teha nii inimeste kui ka koormusega. Reeglina on paadi kandevõime märgitud tema tehniliste andmete plaadil, kusagil parda küljes. Võib juhtuda, et plaat on kadunud või on sellel sellised ühikud, mis jäävad tavainimesele arusaamatuks. Parim viis paadi ülekoormust vältida on, kui iga istekoht saab ühe istuja.
Teine väga oluline asi, millele mõelda, enne paadisõidu alustamist on riietuse valik. See peab olema valitud vastavalt ilmastikule. Paadis olles on võimatu ilmastiku nähtuste eest varju leida. Riided peaksid siis hoidma meie keha temperatuuri ja kaitsma meid võimaliku märjaks saamise eest.
Päästevest ja selle kandmine
Rääkides päästevestist, siis tuleb toonitada, et tegemist on päästevahendiga, mis peab tagama selle, et vette sattudes inimkeha vee alla ei vajuks. Teine oluline nõue päästevestile on see, et ta peab keerama vette kukkunud inimese selili.
Vaadates ringi vestide maailmas, mis on mõeldud kasutamiseks veel tegutsedes, võib kohata kahte eritüüpe veste, mis on mõeldud kasutamiseks erinevatel eesmärkidel. Õnnetuse järgselt inimelu päästev vest kannabki nimetust päästevest ja tema tunneb ära väga selgelt eristuva krae osa järgi. Samuti on päästevestil kohustuslikud helkurribad ja vile (vaata pilti nr 1.)
1. Päästevest
Teine vesti tüüp liigitub nö. ohutusvestiks, mille ülesanne on vette sattunud ujumisoskusega inimese veepeal aitamine (vaata pilti nr. 2). Näiteks vette kukkunud kajaki sõitja saab ohutusvesti kandes ennast aidata õnnetusolukorra lahendamisel. Vastupidiselt päästevetile puudub ohutusvestil krae. Meeles peab pidama, et ohutusvest ei ole päästevest! Kahjuks on päästevest oma konstruktsioonilt selline, et selle pidev kandmine segab märgatavalt alusel tehtavate tegevuste sooritamist. Isegi kala püüda on päästevestiga ääretult ebamugav. Selle probleemi lahendamiseks on välja töötatud „paukvest”, mis siis rahuolekus ei takista selle kandja liigutusi (vaata pilti nr. 3). Küll aga hädaolukorras täitub kokku pakitud vestiosa gaasiga, muutes selle päästevestiks. Paukvesti võib aktiviseerida kontakt veega või siis manuaalne käivitus.
2. Ohutusvest
3. Paukvest
Küsimusele, millal siis päästevest peab seljas olema, on väga raske vastata. Paragrahviga määratud kandmise kohustust ei ole. Mõnes mõttes on see ka hea, sest tegelikult peaksid inimesed veesõidukites käituma selliselt, et vette ei satuta. Vesti kohustuslikuks tegemine võib välja saata varjatud sõnumi, et tehke mis tahate, nagunii ära ei upu. Päästevesti kandmine peaks sõltuma kahest aspektist. Esimene on inimese enda soov, kui ikka tuntakse paadis olles ennast paremini päästevesti kandes, siis tuleb seda teha. Mitte mingil juhul ei tohi seda häbeneda. Teisena võiks päästevesti selga panna mingit ohtu märgates. Näiteks äkitselt tugevnenud tuul, tekkiv lainetus jne. Mõlemad need aspektid eeldavad elementaarseid teadmisi enda vees olemise oskusest ja loodusmärkide lugemisest. Mitte midagi keerulist.
Autor: Gert Teder
Kasutatud pildimaterjal: google.com
Menu