Vaktsineerimine

Vaktsineerimine
Nakkushaiguste puhangud on tõsine oht
Nakkushaigused tapavad inimesi tänapäevani. Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse paljude nakkushaiguste vastu kaitsmiseks tõhusa vahendi – vaktsiini. Vaktsiin tagab inimesele tervise täna ja aastateks ette. Erinevate haiguste vastu võitlemiseks mõeldud vaktsiinide loojaid on korduvalt tunnustatud teaduse ja avalikkuse kõrgeima autasuga – Nobeli preemiaga. Vaktsineerimise abil on võimalik nakkushaigusi kontrolli all hoida ja haigestumist kõrvaldada. Immuniseerimine on üks kõige kuluefektiivsemaid tervishoiu saavutusi.
Immuniseerimine on tähtis!

  • Immuniseerimine päästab elusid (aastas rohkem kui kolm miljonit inimelu).
  • Immuniseerimine on inimese põhiõigus – mis ei ole kättesaadav kõigile.

Vaktsiin-välditavad nakkushaigused

  • A-viirushepatiit
  • B-viirushepatiit
  • Difteeria
  • Gripp
  • H. Influenza nakkus ehk Hib
  • Jaapani entsefaliit
  • Kollapalavik
  • Koolera
  • Kõhutüüfus
  • Leetrid
  • Läkaköha
  • Marutõbi
  • Meningokokknakkus
  • Mumps
  • Papilloomiviirusnakkus
  • Pneumokoki-nakkus
  • Punetised
  • Poliomüeliit
  • Puukentsefaliit
  • Rotaviirusenteriit
  • Teetanus
  • Tuberkuloos
  • Tuulerõuged
  • Vöötohatis

Reisil olles võivad erinevad tervisehädad kimbutada ka kõige parema tervisega inimesi
Seda juhul, kui enne reisi pole piisavalt hoolikad oldud ja kaitstud end võimalike nakkuste ja hädade eest. Reisides riskipiirkonda, tuleks minna eelnevalt arsti konsultatsioonile ja seda kindlasti 4-6 nädalat enne reisi, sest hiljem ei jõua paljud vaktsiinid enam mõjuma hakata.
Reisil üheks sagedasemaks probleemiks on kõhulahtisus, eriti kõhutüüfus, mis levib tavaliselt vee ja toiduga. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Selle ärahoidmiseks tuleks:

  • süüa vaid kuumas töödeldud toitu;
  • hoiduda salatitest, kooritud puuviljadest, jääkuubikutest, piimatoodetest;
  • juua ainult poest ostetud vett’

vaktsiin2
Malaaria
vaktsiin3 vaktsiin4
Malaaria on sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Eestis on olnud mitmeid malaaria juhtumeid. Malaaria vastu vaktsiini ei ole, kuid enne – pärast reisi tuleb kindlasti võtta ravimit, kuna malaariasse võib haigestuda ka alles aasta hiljem. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades – Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool.
 
Kollapalavik
Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus ning surm  – kulgeb gripisarnaselt. Ainuke vaktsiin, mis on osades riikides kohustuslik. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias.
 
Tuulerõuged
vaktsiin5
Paljude arvates on tuulerõuged kerge haigus, kuid USAs kontrollivad ka turistide tuulerõugevaktsiini. Kes on tuulerõuged läbi põdenud, sellel pole probleeme, kuid teised peaksid end tuulerõugete vastu vaktsineerima.
 
Vaktsiinide ohutus
Vaktsiinide kasutamisel eristab neid klassikalistest ravimitest järgmised olulised tegurid:

  • vaktsiine kasutatakse mittehaigestunud inimestel;
  • vaktsiine kasutatakse profülaktilisel eesmärgil vaktsiin-välditavate nakkushaiguste ennetamiseks;
  • vaktsiine kasutatakse ennekõike lastel ja
  • vaktsiine kasutatakse maailmas väga laialdaselt.

Müüdid vaktsiinidest

  1. Parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida

Tegelikkus: Kuna vaktsineerimise käigus viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitaja või selle osakesi, siis ei saa vaktsiin põhjustada haigestumist. Seetõttu on vaktsineerimine organismile kindlasti vähem koormav ja ohutum viis immuunsuse saavutamiseks kui nakkushaiguse läbipõdemine. Ei ole võimalik ette ennustada, kui raskelt keegi haigust põeb ja millised võivad olla selle tagajärjed. Nakkushaigust põdev inimene levitab haigusetekitajaid teistele inimestele, kellel võib haigus kulgeda raskelt ja lõppeda kurbade tagajärgedega. Vaktsineeritud inimene ei haigestu ega levita seetõttu haigustekitajaid  teistele inimestele.  (Terviseamet …)

  1. Pole mõtet vaktsineerida haiguste vastu, mida Eestis ei esine

Tegelikkus: Nakkushaigused ei tunne riigipiire. Tänases globaliseerunud maailmas on võimalik ühe päeva jooksul haigustekitajate levik suvalisest maailma paigast teise. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata. (Terviseamet …)

  1. Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid

Tegelikkus: Vaktsiinid sisaldavad peale haigustekitaja osakeste ka üliväikestes kogustes abiaineid. Vaktsiinides sisalduvate abiainete täielik loetelu on toodud ravimi pakendi infolehes. Abiained lisatakse vaktsiinidele selleks, et tagada nende tõhusus ja ohutus. Kõik vaktsiinid läbivad enne müügiloa saamist põhjaliku kontrolli, sh inimuuringud. Ravimite ohutust jälgitakse rutiinselt ka pärast selle turule tulekut. Ükski Euroopa või Eesti ravimiameti müügiloaga vaktsiin ei sisalda inimorganismile ohtlikus koguses abiaineid ega muid  ühendeid. (Terviseamet …)
 
 
Täpsema info saamiseks ja vaktsineerimiseks soovitame ühendust võtta reisinõustamise ja vaktsineerimise kabinettides (nt Tallinnas, Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskus Paldiski mnt 62, tel 659 8594)
 
Kasutatud kirjandus:
Terviseamet. http://www.vaktsineeri.ee/kasulikku/kasulikku-lugemist.html
 
Kasulikku lugemist:
http://reisivaktsiinid.ee/
http://www.vaktsineeri.ee/kasulikku/kasulikku-lugemist.html
 
Piltide kasutatud allikad:
http://www.naturesfare.com/blog/vaccination-season/