Spordivigastused

Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised jt) mõju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub ehitust kudede tasandil ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist.
Kui võrrelda sporditraumasid omavahel, siis kõige tihedamini tekivad alajäsemete traumad. Nende hulgas langeb suurim vigastuste arv põlve- ja hüppeliigestele. Sportvõimlemises tekivad tihedamini õlavöö- ja ülajäseme traumad – 70% kõikest traumadest. Alajäsemete vigastused on sagedamini kergejõustikus, sportmängudes, suusaspordis – kõigist vigastustest moodustavad need 66%. Pea ja näo traumasid on poksis- 65% . Ülajäseme vigastustest on sõrme- ja randmevigastusi võrkpallis, käsipallis ja korvpallis 80%. Tennises küünarnuki vigastusi – 70%. Kogu traumadest moodustavad põlve ja hüppeliigese probleemid jalgpallis ja võrkpallis näiteks 48%. Kõikidest sporditraumadest tekivad kõige sagedamini keskmise raskusega traumad.
Sporditraumad klassifitseeritakse raskusaste järgi:
sport1
I – kerge trauma – traumad ei tekita olulisi muutusi organismis ja ei too kaasa sportimis- või töövõimetust. Raviperiood on kuni 10 päeva.
II – keskmise raskusega trauma – traumad, mis tekitavad organismile selgeid muudatusi, mis toovad kaasa 10-30-päevase töö- või sportimisvõimetuse.
III – raske trauma – traumad, mis põhjustavad järsult väljendunud tervisehäireid. Sportlase töövõimetuse aeg on üle 30 päeva.
Kõikide spordivigastuste osas tekib enim lihaste ja sidemete vigastusi raskejõustikus, kergejõustikus ja võimlemises. Sidemete venitused ja rebendid on sagedased maadluses, kergejõustikus, sportmängudes ja poksis. Luumurde saadakse tihedamini hokis, poksis, mäesuusatamises ning jalgpallis. Haavad ja nihestused tekivad sagedamini jalgrattaspordis ning uisutamises.
Sageli kurdavad tervisesportlased (jõusaalis käijad, tantsijad, korvpallurid, jooksjad jt.) valutavate põlvede üle. Põlvevalu võib tekkida kahel põhjusel – trauma või kestev ülekoormus põlvedele treeningul. Trauma korral kujunevad vigastuse sümptomid välja kohe või paari päeva jooksul peale traumat.
sport2
Ülekoormussündroomi korral ilmnevad sümptomid alguses väga tagasihoidlikult (vähene valu või turse liigeses või seda ümbritsevates kudedes peale treeningut). Alguses ei pruugi valu treenimist segada. Ajapikku sümptomid süvenevad, ülekoormuse algstaadiumis ilmnevad sümptomid peale treeningut, hiljem juba treeningu ajal. Kroonilistel juhtudel kujuneb välja tõsine ülekoormussündroom, mistõttu tuleb treenimine katkestada.
Treeningutega alustamisel tuleb arvestada, et on olemas rida faktoreid, mis mõjutavad liigeseid üldse.

  1. Vahel alustades treeninguid peale pikka pausi, peab arvestama, et liigesekõhre struktuur on muutumas ja mitte kõik spordialad ei pruugi enam sobida (jooksmine ja kiirust nõudvad pallimängud nagu korvpall, võrkpall, jalgpall jt – põhjustavad suuri koormusi eelkõige põlveliigestele). Lihtsam on neil, kes kogu elu on spordiga tegelenud, organism on koormustega harjunud, aga ka siin tuleb arvestada, et need koormused, millega harjutati nooruses, ei ole enam sobilikud vanemas eas.
  2. Teine oluline faktor on normist suurem kehakaal kombineeritud liigeseid koormava spordialaga (jooksmine, kükid kangiga turjal, pallimängud jne.). Siin paneks südamele neile, kes alustavad aktiivselt kaalulangetamisega ja tahavad ruttu vormi saada.
  3. Kolmandaks põhjuseks põlvevalu tekkimisele on vale treeningu tehnika ja valed jalanõud.

Ägeda trauma korral tekib põlveliigeses või seda ümbritsevates kõõlustes ja lihastes algselt valu, turse, verevalum ja vastavalt traumamehhanismile kergemal juhul kudede põrutus või venitus, raskemal juhul rebend või luumurd. Liigesesisese vigastuse korral võib tekkida 24t jooksul nn veriliiges, mis näitab, et tegemist on tõsise traumaga, mis vajab kindlasti arstlikku läbivaatust, uuringuid ja vastavat spetsiifilist ravi.
Soovitused

  • Tervist edendavatel, mitte kahjustavatel põhimõtetel, tuleks optimeerida treeningukoormust, vältida füüsilist ja emotsionaalset ülepinget, järgida sportliku ja tervisliku eluviisi ning toituda tasakaalustatult.
  • Enne treeningutega alustamist tuleks läbi mõelda, milline spordiala Teile sobib, milline on Teie koormustaluvus, püstitada reaalsed eesmärgid.
  • Küsige nõu treenerilt, kes õpetab selgeks õige tehnika ja koostab vajadusel treeningplaani, et ohutult jõuda soovitud eesmärkideni.

 
 
Kasulikku lugemist Tervishoiu Akadeemia blogist:

  • Seljavalu
  • Liigeste vigastused
  • Toitumine

Artiklid treeningust: http://www.fitness.ee/artiklid/treening
Kasutatud allikad
 
Stop sports injuries
http://www.stopsportsinjuries.org/
 
Spordimeditsiinikeskus Vomax
 
Piltide kasutatud allikad: Sports traumas