Allergia

Allergiahaigused on viimastel aastatel märkimisväärselt sagenenud. Allergia tekkimisel on oluline geneetiline (astma, ekseem, heinapalavik). Õietolmuallergia rahvapäevane nimetus on heinapalvik. Allergiasümptomite esinemisel on tõenäosemad ka sagedasemad ja elukvaliteeti häirivad peavalud.
Paljudes uuringutes on leitud, et allergiahaigusi esineb harvemini lastel, kes on kasvanud loomapidamisega tegelevates taludes. Taludes kasvanud lapsed söövad rohkem kodus valmistatud, säilitusaineteta toitu. Paljud lisaained (E-ained) võivad ise esile kutsuda toidutalumatust, kuid mõjutada immuunsüsteemi ka soolefloora muutmise kaudu.
Kindlasti on maal õhk puhtam, sest autoliiklust linnaga võrreldes on vähem. Allergia tõttu ei pea siiski maale kolima. Uuringud on näidanud, et maal kasvanutel on küll harvem allergiat, kuid kõigi kohta see ei kehti. Kui ülitundlikkus õietolmu suhtes on juba välja kujunenud, on linnakorteris end lihtsam kaitsta kui metsas või põldude vahel.
Miks allergia üha rohkem välja lööb?
Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta organismi viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Immuunsüsteem peab aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema tolerantne ehk taluv. Kui immuunsüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma keharakkude vastu. Allergia põhjuseks on organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele ainetele, samuti toidule.
Õietolmuallergia sümptomid
Limaskestadele (silmad, hingamisteed) sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad mitmed sümptomid, mis ägenevad enamasti sesooniti, keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga:

  • silmade sügelemine, punetus, turse ja pisarate vool,
  • nina sügelemine, punetus, sage aevastamine, rohke vesine nohu või ninakinnisus,
  • sügelus kurgus ja köhatamine,
  • raskematel juhtudel hingamisraskused (astmahoog),
  • võimalik ka nahalööve,
  • migreenitaoline peavalu,
  • liigesevalu,
  • seedehäired,
  • kehatemperatuuri tõus.

Kevadel märtsist maini kutsuvad heinapalavikku esile peamiselt sarapuu-, lepa- ja kasetolm, mai lõpus lisandub aga tamme ja võilille õietolm. Suvel (juunis-juulis) on aasaheinte (timut, kerahein, aruhein, raihein, rebasesaba, nurmik, luste) ja kõrreliste (rukis, nisu) õitsemise aeg.  Augustist septembrini õitsevad umbrohud (puju, koirohi, malts) ja sügislilled (astrid, krüsanteemid jt).
Sageli esineb ülitundlikkus mitme õietolmu suhtes. Ristuva allergia tõttu ei talu heinapalaviku haiged ka mõningaid toiduaineid – nende söömisel tekivad õietolmuallergiale iseloomulikud vaevused.
Kuidas saab ise ennast aidata?

  • Ärge suitsetage!
  • Vältige tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale.
  • Kuivade ilmade ajal viibige õues ainult hommikuti ja õhtuti.
  • Ohutum on olla mere ääres, ujumine on kasulik.
  • Põletikuliste silmade kaitseks abiks on päikeseprillid.
  • Nina võib loputada meresoola- või füsioloogilise lahusega, mis on apteegis käsimüügis kättesaadav.
  • Autoga sõites hoidke aknaid suletuna.
  • Urbi ega lõikelillede hoidmine toas ei ole soovitatav, ka mõningad toataimed võivad tekitada allergiat.
  • Korterit tuulutage ühe akna kaudu, võimaluse riputage ette märg lina või spetsiaalne kaitsefilter.
  • Pühkige tolmu iga päev märja lapiga.
  • Ärge kuivatage pesu õues.
  • Toidu valmistamisel arvestage ristuva allergia võimalusega.
  • Allergia diagnoosimisel on abiks arst allergoloog ja perearst – konsulteerige arstiga!
  • Vajadusel tuleb tarvitada ravimeid, mida arst on Teile välja kirjutanud.
  • Hoidke hooajaravimid alati kaasas!
  • Tarvitage rohkelt vett!
  • Tundke sümptomeid ja kuulake enda organismi!
  • Hingamisraskuse esinemisel kutsuge kiirabi!

Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega
Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme.
Bronhiaalastma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid (bronhiidid, kopsupõletik).
 
Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega
allergia2
Astmahoo ajal tekib bronhide silelihaste spasm, limaskesta turse ja limaerituse tõus. Peamised astma sümptomid on:

  • sundasend
  • hingamisraskus
  • õhupuudus
  • hingeldus
  • suutmatus ühe hingetõmbega lauseid, pikemaid sõnu välja ütelda
  • vilistav hingamine
  • kuiv köha
  • pigistustunne rinnus
  • surmahirm

 
Astma on ravitav haigus!
Astma on muutlik haigus – ka pideva ravi korral tekivad kroonilise põletiku tõttu aeg-ajalt haiguse ägenemised, mis on tingitud erinevatest teguritest nagu viirused, allergeenid, suits, stress jne. Nende episoodide raskus ja sagedus sõltub suures osas ka sellest, kui hästi on põletik ravitud ehk kui hästi järgitakse ettekirjutatud ravi.
Esmaabi astmahoo puhul:
allergia1

  • Rahustage haigestunu!
  • Aidake haigestunu istuvasse asendisse.
  • Võimalusel viige värske õhu kätte!
  • Manustage inhaleeritav kiiretoimeline bronhilõõgasti (Salbutamool vm tarvitatav inhalaatorravim ühekordse annusena).
  • Ärge jätke haigestunu üksi, hinnake tema seisundit!
  • Seisundi püsimisel raskena või halvenemisel kutsuge kiirabi!

 
Kasutatud allikad
MedlinePlus
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/allergy.html
Eesti Alleria Liit
www.allergialiit.ee
Tartu Ülikooli Kliinikum. Astma ja allergia.
http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/14-astma-ja-allergia
Astmat ja kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK) käsitlev veebileht
www. astma.ee
Piltide kasutatud allikas: MedicalBox