Elektritrauma

Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid (rikkis, maandamata või puudulikult maandatud elektriseadmed, samuti kokkupuude voolu all olevate metallkonstruktsioonide, seadmeosade või katmata juhtmetega) kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise.
elekter1
Elektrilöögi tagajärgede raskusaste oleneb:

  • elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool),
  • voolutugevusest,
  • keha takistusest vooluga kokkupuute kohal,
  • inimese tervislikust seisundist,
  • elektriga kokkupuutumise ajast.

Tunnused:

  • sõltuvad elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumise kohast ehk vooluteest läbi keha võivad tekkida põletushaavad,
  • tavaliselt mustunud-punetavad haavad, mis ei veritse,
  • südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, hingamise ja südametegevuse seiskumine,
  • elekter võib põletada veresooni ja mõne tunni pärast võib alata eluohtlik sisemine verejooks NB! Eriti lastel kõrvetab ära veresoonte seinad,
  • sügavamal kudede hüübimine, veetustumine, kärbumine,
  • lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud,
  • lisaks võib põhjustada ka silmade kahjustuse, siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi,
  • lihaste kramplikud kokkutõmbed tekivad kesknärvisüsteemi ärrituse tagajärjel,
  • peavalu, kuulmislangus,
  • rahutus, teadvusekadu.

Põletuse võib põhjustada ka kaarleek, mis tekib kõrgepingeallika ja inimese vahel isegi mõne meetri kauguselt. Lisaks ülikõrgele temperatuurile (2000–4000 °C) kaasneb kaarleegiga tugev valgussähvatus, mis kutsub lähedal seisjal esile näo ja silmade põletusi (nn keevitajasilmad).
elekter2
Välgukahjustused sarnanevad kõrgepingekahjustusega. Et välgu toimeaeg on ülilühike, siis nahal sügavaid põletushaavu ei teki. Kergemal juhul võib välk põhjustada vaid ehmatuse, keskmise raskusega juhtumi korral kaotab kannatanu teadvuse ning tal võivad nahal ilmneda I–II astme punktitaolised põletushaavad, samuti sisekõrva jm elundite vigastused. Raskel juhul purustab välguenergia siseelundeid. 30% välgust tabatutest sureb kohapeal.
Ettevaatusabinõud ja esmaabi

  • Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil.
  • Väldi enda sattumist vooluahelasse! (vabasta puust kepiga, oksaga, jalga kummikud, kätte kummikindad).
  • NB!!! Niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit!
  • Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama.
  • Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega).
  • Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda.
  • Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga.
  • Kutsu kiirabi.

Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist!
elekter3
Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna – kui juhe on katkenud ja maha langenud, tekib selle ümber ohtlik maa-ala: kuiva ilmaga18-25 meetri raadiuses niiske ilmaga kuni 300 meetri raadiuses.
Joostes tekib sammupinge ja abistaja võib saada ise elektrilöögi
Kui leiate kõrgepingevoolu alla sattunud inimese, helistage hädaabinumbril 112: voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas!
Põletused elektritraumast tingituna:

  • Too kannatanu kiiresti koldest välja
  • Kustuta põlevad riided. Eemalda vaid need riided, mis pole haava külge kleepunud!
  • Kergemate põletuste korral jahuta kehapinna.
  • Söövitavate ainete korral loputa põhjalikult veega.
  • I ja II astme põletuse korral jahuta umbes 15-kraadise veega, kui põlenud pind on väiksem kui 20% kehapinnast. Suurema põletuse korral ainult mõni minut. Ettevaatust laste ja imikutega – alajahtumise oht!
  • Haavale peale panna Burnshield-geel ja puhas side!
  • Teadvusel kannatanule anna rohkelt juua ja võib anda ka valuvaigistit vajadusel.
  • Ei tohi avada ville või kasutada kreeme!
  • Kõik põlenud kehaosad tuleb siduda eraldi, vältimaks omavahelist kokkupuudet!

 
 
Kasutatud allikad
 
Electrical injury
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000053.htm
Loe lisaks: Tervishoiu Akadeemia Blogi “Põletused”
 
Piltide kasutatud allikad:
ADAM
Electrical burn injury
Electrical Injuries in Emergency Medicine
http://emedicine.medscape.com/article/770179-overview